Krahv Karl Nieroth, ka Carl Gustaf Nieroth, soome keeles Kaarle Kustaa Nieroth (umbes 1650 – 25. jaanuar 1712) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.
Karl von Nieroth sündis Soomes, Mikkeli lähedal asunud Anttola mõisas, Tõdva-Kõnnu (Köndes) mõisnik Otto Reinhold von Nierothi (surnud 1654) ja Gertrude Baranoffi (surnud 1694) pojana. Tema ema oli Suure-Lähtru ja Anttola mõisnik Menschik Baranoffi (surnud 1625) ja Nurtu mõisast pärit Katharina von Uexkülli tütar.
Ta osales Põhjasõjas, teenides 1704. aastal välja ratsaväe kindralleitnandi auastme. 1705. aastal juhtis ta Rootsi vägesid Poolas Varssavi lahingus (Rakowitzi lahing). 26. juunil 1706 sai Rootsi krahvitiitli.[1] Hiljem oli ta kuninglik nõunik ja Göta õuekohtu president. 12. oktoobril 1709 määrati Nieroth Eestimaa ja Tallinna kindralkuberneriks ning 1710 Soome kindralkuberneriks ja vägede ülemjuhatajaks.
Talle kuulusid Rootsis Södermanlandis asunud Djulforsi mõis ja Virumaal asunud Tõdva-Kõnnu (Köndes) mõis.
Krahv Nieroth suri ootamatult 25. jaanuaril 1712, peatudes Soomes Pernå vallas Sarvilahti mõisas. Ta maeti Katrineholmi Stora Malmi kirikusse (Stora Malms kyrka).
Karl von Nieroth abiellus 7. jaanuaril 1686 Stockholmis Kristina Margareta Horn af Marienborgiga (surnud 1703), kelle vanemad olid Rootsi feldmarssal ja Bremen-Verdeni kindralkuberner (1666–1693), vabahärra Henrik Henriksson Horn af Marienborg (1618–1693) ja Emerentia Bengtsdotter Ribbing (1644–1670). Abielust sündis:
Karl von Nieroth | Otto Reinhold von Nieroth | Reinhold von Nieroth | Otto von Nieroth (Kodila) |
Gertrude Metztacken (Neeruti) | |||
Elisabeth von Fahrensbach | Heinrich von Fahrensbach (Päädeva) | ||
Agneta von Hastfer | |||
Gertrude Baranoff | Menschik Baranoff | Sakar Baranov | |
Anna Lugmeneva | |||
Katharina von Uexküll | Klaus von Uexküll (Nõlva) | ||
Gertrude Mecks |
Eelnev Nils Jönsson Stromberg |
Eestimaa kindralkuberner 1709–1710 |
Järgnev Rudolph Felix Bauer |
Eelnev Georg Lybecker |
Rootsi vägede ülemjuhataja Soomes 1710–1712 |
Järgnev Georg Lybecker |