Carl Adam Johann Nepomuk Zeller (19. juuni 1842 Sankt Peter in der Au – 17. august 1898 Baden bei Wien) oli Austria helilooja.
Ta oli Franz von Suppé, Johann Straussi ja Karl Millöckeri kaasaegne Viini kuldse operetiajastu arendamisel. Populaarsete operettide "Linnukaupleja" ja "Mäekaevur" autor. Komponeerinud ka laule ja ühe pala meeskoorile.
Arstist isa Johann Zeller suri enne ta sündi. Ema Maria Ann Elisabeth ja vanaisa suunasid ta muusika juurde. Õppis mängima mitmeid muusikainstrumente. Poisina oli tal aga väga hea sopranihääl. Seetõttu laulis juba 11-aastaselt Viini poistekooris (Wiener Sängerknaben). Õppis Viini ülikoolis õigusteadust ja ühtlasi eraviisiliselt Simon Sechteri juures komponeerimist.
1868. aastal andis endast märku heliloojana, kui esitades kompositsiooni "Szenen vom kölnischen Narrenfest". Aasta hiljem kaitses õigusteaduste doktori kraadi Grazi Ülikoolis. Seejärel praktiseeris mõnda aega nõuandeadvokaadina. 1875 abiellus rätsepmeistri tütre Anna Maria Schwetziga. 1873. aastast töötas Haridus- ja Kultuuriministeeriumis. Kuid tema edukas riigiametniku karjäär katkes. Seda mitte nii väga abieluvälistest armuseikluste pärast ministeeriumi noorte naistega, mis oli hästi teada, vaid valetunnistuste andmisest tulenenud skandaali pärast.
Riigiametis töötamise ajal komponeeris ta palju lavamuusikat. 1876. aastal valmis koomiline ooper "Joconde", mis äratas mõningast tähelepanu. See innustaski selle alaga edasi tegelema. Teatud laiem tuntus tuli esimese operetiga "Die Carbonari". Tõeline läbimurre operetimaailma tippu koos rahvusvahelise tuntusega saabus aga kohe pärast "Der Vogelhändler" ("Linnukaupleja") esmaettekannet. Seda oopust on peetud üheks paremaks Viini klassikalise opereti esindajaks. Kuni 1900. aastani esitati väga meloodilist ja heade ansamblinumbritega "Der Vogelhändlerit" katkematult üksnes saksa lavadel ligi 3000 korda. See tähendas, et ta oli kujunenud nii Straussile kui ka Millöckerile arvestatavaks konkurendiks.
Ka järgmine operett "Der Obersteiger" ("Mäekaevur") võeti väga hästi vastu. Tema teoseid iseloomustab meloodilisus ja rahvalikud ansamblid. Libretistid Ludwig Held ja Moritz West hoolitsesid tempoka ja sündmusterohke faabula eest. Tänu edukale heliloojakarjäärile taastati ka tema riigiametniku positsioon. 1895. aastal anti talle Haridus- ja Kultuuriministeeriumi õukonnakantsleri (Hofrat) positsiooni. Peagi hakkasid süvenema häired närvisüsteemis, mis tegid ta agressiivseks ja kolleegide suhtes konfliktseks. Zeller mõisteti isegi 12 kuuks vangi ning pidi loobuma riigiametist. Peagi pärast vanglast vabanemist kukkus õnnetult. Veetis oma elu viimased aastad mentaalselt ja füüsiliselt haigena. Suri kopsupõletikku, olles 56-aastane.
Sünnilinnas Sankt Peter in der Aus on avatud Zeller-Museum. Poeg Karl Zeller juunior oli samuti lavamuusikahelilooja.
Eestis on mängitud "Linnukauplejat" kuues teatris 12 lavastuses: Estonias 1912, 1918, 1924, 1943, 1956, 2017; Vanemuises 1931, 1975; Endlas 1926; Ugalas 1929; Sädemes 1934; Narva teatris 1930. "Mäekaevurit" on mängitud Estonias 1910 ja 1913.