Cessna 152 on Ameerika kahekohaline fikseeritud telikutega mitmeotstarbeline lennuk. Lennuk on ehitatud Cessna 150 baasil ja esimesena mainitud 1977. aastal. Cessna 152-l on võimsam mootor ja väikesed konstruktsiooni muudatused. Esimene proovilend tehti 1978. aastal ja lennukit toodeti 1985. aastani. [1]
Cessna 152 kuulutati esimest korda välja 1977. aastal. Cessna 152 tootmise peamine põhjus oli uue 100 LL kütuse kasutamise algus. Lennuki tootmine lõppes 1985. aastal ja kokku toodeti 7584 lennukit. Nende seas olid A152 ja FA152 Aerobat mudelid. [2]
Maailmas on tuhandeid erinevaid Cessna 152 tüüpi lennukeid. Seetõttu on igal lennukil erinevad tehnilised omadused. [2]
Kõik Cessna 152 lennukid on toodetud koos Lycoming O-235 mootoriga. See mootor on võimas ja töötab uue kütusega – 100LL. [2]
Lennukikere oli peamiselt metallist (alumiiniumist). Tiibadel on kahepoolne nurk, mis on tavaliselt 1 kraadi all. [2]
Topeltkontrollerid olid Cessna 152 mudelis kohustuslikud, kuna lennukis olid topeltkontrollerid baasvarustuses.
Tagatiibade maksimum väljamineku nurk on 30 kraadi ja need tulevad välja elektrilise kontrollseadiste abiga. [3]
Cessna 152 on varustatud kolmnurgakujuliste fikseeritud telikutega. Ninatelik asub mootori all ja põhitelik asub tiiva all. Ninatelik võib pöörata kuni 8 kraadi, et käitada lennukit maa peal. Pidurite süsteem asub põhitelikus ja on kontrollitav kogu süsteem. Rattaid saab eraldi kontrollida. Cessna 152-l on seisupidurid, mida aktiveeritakse kokpitist. [3]
Kõige klassikalisem tüüp on kahe istekohaga kerglenduv õhusõiduk. Tavaline telik on fikseeritud ja kolmnurksel telikul on üks ninatelik ja kaks põhitelikut.[2]
Kahe istekohaga trikilennuk. Kokku toodeti 315 lennukit, millel olid +6/-3G sertifikaadid. Selle lennuki põhimõte on intensiivne manööverdamine. Lennukile anti sertifikaat 1977. aastal ja toodeti samal ajal (1978–1985) nagu tüüpi Cessna 152. [4][5]
Tüübil Cessna 152 on ainult kaks istekohta. See muudab lennuki kommertslennu jaoks ebapopulaarseks. Samas on paljud Cessna 152 lennukid isiklikus kasutuses Ameerikas ja Lõuna-Euroopas. [3]