Cooper's Hill Cheese-Rolling and Wake on iga-aastane juusturatta püüdmise üritus, mis toimub kevadeti Inglismaal Gloucesteri lähedal Cooperi künkal (Cooper's Hill).[1] Osalejad tormavad ja kukuvad alla piki järsku, 180 m pikka nõlva, ajades taga kiirelt veerevat juusturatast. Sellel vigastusterohkel üritusel on pikaajaline traditsioon, mida korraldavad kohaliku Brockworthi küla inimesed, kuid nüüd osalevad selles inimesed üle kogu maailma, võitjaid on lisaks kohalikele Kanadast, Belgiast, Egiptusest, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Ameerika Ühendriikidest.[2][3]
Künka tipust veeretatakse piki 180 m pikkust järsku nõlva alla 3–4 kg raske juusturatas, mida hakkavad võistlejad jälitama.[4] Esimene inimene, kes ületab künkajalamil finišijoone, võidab juustu. Võistlejate eesmärk on juust kinni püüda, kuid juusturatas lastakse veerema umbes üks sekund enne võistlejaid ja see võib saavutada kiiruse kuni 110 km tunnis[4], millest piisab pealtvaatajate pikali paiskamiseks ja vigastamiseks. Päeva jooksul peetakse mitu võistlust, toimuvad eraldi võistlused meestele ja naistele.
See tseremoonia toimus algselt igal nelipühal. Esimesed kirjalikud märkmed juustujooksu kohta leiti 1826. aastal Gloucesteri linnaametnikule saadetud kirjast;[5] kirjast võib järeldada, et juba siis oli tegemist vana traditsiooniga ja arvatakse, et see on vähemalt kuussada aastat vana.[6][7]
Võistlusele on pakutud välja kaks võimalikku päritolu. Esiteks võis see areneda karjatamisõiguse säilitamise nõudest.[8][7] Teiseks võib esemete mäest alla veeretamise komme olla paganlik. Arvatakse, et mäest alla veeretati põleva oksakimbud, et tähistada aastavahetust. Selle uskumusega on seotud tseremooniameistri traditsiooniline kuklite, küpsiste ja maiustuste künka otsast puistamine.[9] Väidetavalt on see viljakusriitus, millega nõiuti head viljasaaki.[8]
1993. aastal sai viisteist inimest vigastada, neist neli raskelt, laskudes künkast, mille kalle on 18,4 kraadi.[8]
2009. aastal üritust vigastusmure tõttu ei korraldatud. 2010. aastal viskas rühm ajakirjanikke ja kohalikke elanikke traditsiooni kohaselt väiksema versiooni juustu, et säilitada karjatamisõigus. 2011. aastal ostsid ja ehtisid Candis Phillips ja Sara Stevens võistluse jaoks neli juustu ning nii selle kuulsa vana võistluse korraldamine jätkus.
2011. aasta ürituse raames toimus kampaania "Päästke juustujooks".[10][11] Vaatamata võistluse tühistamisele ja parameedikute puudumisele ilmus 2011. aastal mitteametlikule võistlusele umbes 500 inimest, kuid tõsiseid vigastusi keegi ei saanud.
See on traditsiooniline üritus ja sai oma nime selle järsu künka järgi, millel võistlus toimub. Kuni viimaste aastateni juhtisid seda poolametlikult kohalikud, kuid alates 2010. aastast on üritus toimunud ilma igasuguse juhtimiseta.
Praegu kasutatakse üritusel 3–4-kilogrammist juustu Double Gloucester, kõva juustu, mida valmistatakse traditsiooniliselt rattakujulisena.[12] Juusturatas on veeremise jaoks kaitstud külgedelt puidust ümbrisega ja võistluse alguses kaunistatud paeltega. Varem esitlesid kogukonnaliikmed kolme juustu, mida tavaliselt veeretasid nende valmistajad.[8]
Alates 1988. aastast on juust pärit kohalikult juustutootjalt Diana Smart ja tema pojalt Rod nende Churchami talust, kuigi Diana Smart on nüüdseks pensionile jäänud.[4][13][14] 2013. aasta mais hoiatas politseiinspektor 86-aastast Smarti, et ta võidakse vigastuste tekitamise eest vastutusele võtta.[4] Viimastel aastatel on ürituse korraldajad ohutuse tagamiseks sunnitud kasutama kerget vahtplastist versiooni. 2013. aasta teisel võistlusel suutis austraallane Caleb Stalder vahtplastist ketta kinni püüda ja end võitjaks pidada, kuigi ta jäi liidritest veidi maha.[15]
Cooperi künka järsu kallaku ja ebatasasuse tõttu saab igal aastal mitu osalejat viga. Esmaabi osutab kohalik St Johni kiirabi (Gloucesteri, Cheltenhami ja Stroudi osakond) künka jalamil.[16] Kohaliku ragbiklubi liikmed ja ühenduse Noored Põllumehed liikmed pakuvad vabatahtlikult oma abi, tegutsedes tasakaalu kaotanud võistlejate "püüdjatena" ja on samuti valmis kandma esmaabi vajavaid ohvreid, kes ei jõua künkast alla. Üritusel osaleb hulk kiirabiautosid, sest alati on vähemalt üks ja sageli mitu haiglaravi vajavat vigastust.[16]
Üks Cooper's Hilli juustujooksu võistleja on artiklis kommenteerinud võistlust: "kakskümmend noormeest tormavad juustu järel kaljult alla ja rulluvad 180 meetrit künkajalamile, kus parameedikud nad kokku kraabivad ja haiglasse saadavad".[17] Samas artiklis teatatakse, et üks Šoti võistleja tonksas teist šotlast künka otsas külge ja küsis, kas tema "reisikindlustus seda ikka katab".[17]
Kanada võistleja Delaney Irving võitis 2023. aastal naiste jooksu vaatamata sellele, et lõpetas teadvusetult ja sai oma võidust teada alles hiljem parameedikutelt.[18]