CyanogenMod

CyanogenMod

CyanogenMod 13 Marshmallow
Ettevõte/arendaja	Steve Kondik ja CyanogenModi kogukond (2013. aastani) Cyanogen Inc. (asutatud 2013)[1]
Programmikeel	C (põhiliselt), C++
OS-i tootepere	UNIXi-laadne
Hetkeseis	aktiivne
Lähtekoodi tüüp	vaba tarkvara
Algne versioon	3.1 (Dream & Magic)
Stabiilne väljalase	12.0 Nightly / 6. jaanuar 2015[2]
Sihtgrupp	Androidi mobiilsete seadmete püsivara asendus
Uuendamismeetod	OTA
Toetatud platvormid	ARM
Tuuma tüüp	Monoliitne (modifitseeritud Linux (tuum))
Vaikekasutajaliides	tavaline Androidi launcher (3.x, 4.x) / ADWLauncher (5.x, 6.x, 7.x) / Trebuchet Launcher (9.x, 10.x, 11, 12)
Litsents	Apache litsents 2 ja GPL v2[3]
Veebisait	cyanogenmod.org

CyanogenMod (ka CM) on (lõpetas tegevuse 24.12.2016) avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem nutitelefonidele ja tahvelarvutitele, mis põhineb Androidi operatsioonisüsteemil. Seda arendatakse tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvarana, mis põhineb Google Androidi ametlikel väljalasetel, millele on omakorda lisatud algupärast ja kolmanda osapoole koodi.

CyanogenMod pakub võimalusi ja valikuid, mida originaaltarkvaral pole. Cyanogenmodi toetatud omadusteks on teemade loomise tugi,^[4] FLAC,^[5] Wi-Fi tugi, Bluetoothi ja USB ühendusel kohtvõrgu jagamist, keskprotsessori ülekiirendamist ning muid jõudluse suurendamise võimalusi, rakenduste õiguste korraldamist ja tühistamist^[5] ja kasutajaliidese täiendusi. Arendajate sõnul ei sisalda CyanogenMod nuhk- ega paisuvara.^[6][7] On väidetud, et Cyanogenmod suurendab seadmete jõudlust ja töökindlust võrreldes ametlike tarkvara väljalasetega.^[8]

Tarkvara ajalugu ja arendus

Pärast HTC Dreami (USA-s nimega "T-Mobile G1") mobiiltelefoni turuletoomist 2008. aasta septembris leiti meetod, kuidas saavutada privilegeeritud kontroll (terminiga "root access") Androidi Linuxil baseeruval alamsüsteemil.^[9] Root access koos Androidi avatud lähtekoodiga võimaldas telefoni algse tarkvara modifitseerimist ja uuesti telefonile paigaldamist.

2009. aastal olid Androidi entusiastid arendanud ja levitanud HTC Dreamile mitmeid versioone tarkvarast. Üks versioon, mida hooldas arendaja JesusFreke, sai Dreami omanike seas kiiresti populaarseks. 2009. aasta augustis lõpetas JesusFreke töö oma tarkvaraga ja soovitas kasutajatele CyanogenModi – ühte versiooni tema ROM-ist, mida oli veelgi edasi arendanud Cyanogen (Steve Kondik).

CyanogenMod saavutas kiiresti populaarsuse ja väike arendajate rühm CyanogenMod Team (mitteametlikult "Team Douche"^[10]) panustas projekti. Mõne kuuga laienes seadmete ja võimaluste arv, mida CyanogenMod toetas, ja CyanogenMod sai kiiresti üheks populaarsemaks Androidi haruks.

Nagu paljud muudki avatud lähtekoodiga projektid, on ka CyanogenMod arendatud kasutades versioonimistarkvara, mis on ametlikult hostitud GitHub-is.^[:en][11] Kaastöötajad annavad sisse uusi funktsioone või vigade parandusi kasutades Google'i lähtekoodi läbivaatamise süsteemi, mille nimeks Gerrit.^[:en][12] Kaastöid võib testida ükskõik kes, üles ja alla saavad hääletada registreeritud kasutajad ning lõpuks saab neid vastu võtta põhikoodi keegi käputäiest CyanogenModi arendajatest.

Alternatiivse koduekraani rakenduse ADW.Launcheri üks versioon sai CyanogenMod 5.0.8 vaikimisi koduekraaniks. See annab lisavõimalusi, mida vaikimisi koduekraanil pole, sealhulgas rohkem kohandamisfunktsioone.^[13][14] Alates 9. versioonist kasutab CyanogenMod oma käivitajat "Trebuchet", mis on tarkvaraga kaasas.

CyanogenMod 7

CyanogenMod 7 püsivara aluseks on Android 2.3 Gingerbread koos CyanogenMod'i meeskonna poolt lisatud täiendava omakoodiga. Suurem osa CyanogenModist on kirjutanud Cyanogen (Steve Kondik), aga sisaldab kaastöid xda-developers^[en] kogukonnalt ja tuntud vaba lähtekoodi projektidest.^[15]

CyanogenMod 7 arendus algas, kui Google avaldas Android 2.3 lähtekoodi.^[16]

CyanogenMod 8

CyanogenMod 8 oli plaanitud baseeruma Android 3.x Honeycomb koodil. Kuid Google ei avaldanud mingit Honeycombi lähtekoodi, kuni see ilmus Android 4.0 Ice Cream Sandwichi arenduspuu ajaloos (ingl k tree history). Kuna Ice Cream Sandwich asendas Honeycombi, liikus väljalaskegraafik CyanogenMod 7 versioonilt otse CyanogenMod 9 peale.

CyanogenMod 9

CyanogenMod 9 aluseks on Google Android 4.0 Ice Cream Sandwich. Steve Kondik ja tema tiim kuulutasid, et nad on alustanud tööd uue väljalaske kallal pärast seda, kui Google avaldas oma Android 4.0.1 lähtekoodi. Selle väljalaske arendamine võttis varasematest rohkem aega, sest erinevused Android 2.3 Gingerbreadi ja 4.0 Ice Cream Sandwichi vahel olid suured ja meeskond kasutas seda võimalust, et selgeks teha oma visioon püsivarale ning ümber mõelda mistahes modifikatsioonid, mida Androidi sees toimunud täienduste tõttu enam vaja polnud.

CyanogenMod 10

2012. aasta juulis kuulutas CyanogenMod'i meeskond oma Google+ kontol, et CyanogenMod 10 aluseks on Android 4.1 Jelly Bean.^[17] CyanogenMod 10 toetab mitmeid seadmeid, mida ka CyanogenMod 9. 2012. aasta septembris alustas CyanogenModi meeskond igakuiste "M-series" reliisidega. Iga kuu alguses tehakse CyanogenModi koodibaasile "pehme külmutamine"; kui tiim loeb arendusjärgu igapäevase kasutuse tarvis piisavalt stabiilseks, avaldatakse see Milestone'i (ingl k verstapost, verstakivi) ehk M-seeria nime all.^[18]

CyanogenMod 11

6. novembril 2013 hakkas CyanogenMod'i meeskond tegelema oma 11. versiooniga, mille aluseks on Android 4.4 KitKat.^[19]

CyanogenMod 12

Esimene CyanogenMod 12 (põhineb Android 5.0 Lollipop'il) nightly muutus valitud seadmetele kättesaadavaks 6. jaanuaril 2015.^[2] 6.aprillil 2015 tuli valitud seadmetele esimene CyanogenMod 12.1 üleöine väljalase, mis põhineb Android 5.1 Lollipop'il.

CyanogenMod 13

CyanogenMod 13 aluseks on Google Android 6.0 Marshmallow.

CyanogenMod 14

CyanogenMod 14 aluseks on Google Android 7.0 Nougat.

Cyanogen Inc.

Cyanogen Inc. asutati 2013. aasta septembris. Seda on rahastatud "riskikapitaliga", kasutades selliseid veebilehti nagu Benchmark Capital ja Redpont Ventures.^[20]

Tulevikuplaanid

Cyanogen Inc.-i tulevikuplaan on tõusta kolme populaarsema mobiilse operatsioonisüsteemi hulka. Esimeseks sammuks on aga tarvis CyanogenMod teha võimalikult lihtsasti paigaldavaks. Siiani on paigaldamine olnud ajakulukas ja nõudnud häid Androidi-alaseid teadmisi. Firma plaanib Google Play poes kättesaadavaks teha rakenduse, mis võimaldaks kasutajal ühe vajutusega CyanogenMod'i alla laadida ja selle oma seadmele paigaldada. Selline rakendus peaks jõudma Google Play'sse mõne nädala jooksul.^[20]

Eelised võrreldes tavalise Android OS-iga

Eelkõike on CyanogenModi eeliseks see, et toetatud telefonidel on alati võimalik kasutada kõige viimast Android OS-i versiooni. Telefonitootjad kipuvad tarkvara uuendamist viimase võimaluseni edasi lükkama, sest järjest tuleb välja uuemaid mudeleid ja vanade mudelite tarkvara uuendamine pole tulus.

CyanogenModi kasutamine lisab rohkesti uusi funktsioone, mis tavalisel tarkvaral polnud võimalik.

• Parem kasutajaliides: kuna arendajateks on huvilised, on kasutajaliidesed tehtud käepärasemateks ning mugavamateks.^[21]
• Kiirem käivitumine: seadmed, mis kasutavad CyanogenModi või ükskõik millist muud tarkvara (peale tavalise Android OSi), käivituvad tunduvalt kiiremini.^[21]
• Aku püsivuse paranemine: aku kestab kauem, sest arendajad jätavad koodist välja "prahi", et vabastada mälu ja optimeerida energiakulu. Tarkvarasse jäetakse sisse ainult vajalikud protsessid, et ei tekiks "ülepaisutamist".^[22]

On palju muidki võimalusi, näiteks ülekiirendamine, programmide paigaldamine SD-kaardile (mitu kuud enne originaalkoodi lisamist) jne.

Viited

1. "A New Chapter". CyanogenMod. Vaadatud 30.09.2013.
2. ciwrl (06.01.2015). "CyanogenMod 12". cyanogenmod.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.10.2016. Vaadatud 06.01.2015.
3. "Licenses". Android Open Source Project. Open Handset Alliance. Vaadatud 15.09.2010.
4. "Themes Support". CyanogenMod. 19.02.2011. Vaadatud 30.09.2013.
5. Ainult Cyanogenmod 7
6. "Maintenance Mode". Computer-Howto. Detsember 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.04.2016. Vaadatud 27.01.2013.
7. "Video: CyanogenMod-i asutaja Steve Kondik räägib Androidist". Unleashthephones.com. 06.07.2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.02.2013. Vaadatud 27.01.2013.
8. "About". CyanogenMod.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.12.2016. Vaadatud 27.01.2013.
9. Ben Marvin (14. mai 2009). "How To: Root Your G1 And Install Android 1.5 Cupcake". The Android Site. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.11.2010. Vaadatud 28.10.2010.
10. Dustin Karnes (2. oktoober 2010). "Modders round table with Team Douche, makers of CyanogenMod". TalkAndroid. Vaadatud 22.11.2011.
11. "CyanogenMod Source Code at Github". GitHub.
12. "CyanogenMod Gerrit Site".
13. "ADW.Launcher Review". PC World. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. märts 2012. Vaadatud 18. juunil 2012.
14. Cyanogen (19. juuli 2010). "CyanogenMod-5.0.8 has landed!". CyangenMod blog. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2013. Vaadatud 23. detsembril 2010.
15. CyanogenMod development thread.
16. cyanogen (17. detsember 2010). "Gingerbread Release". Twitter. Vaadatud 23. detsembril 2010.
17. "CyanogenMod 10 Announced". Plus.google.com. Vaadatud 27.01.2013.
18. "CyanogenMod announces M1, the first M-Series build". Cyanogenmod.org. Vaadatud 30. septembril 2013.
19. "CyanogenMod working on CM11, begins initial code push". Phandroid.com. 6. november 2013. Vaadatud 6. novembril 2013.
20. Alex Colon (18. september 2013). "CyanogenMod becomes a company, plans Google Play app for simple installation". Gigaom. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. detsember 2013. Vaadatud 11. detsembril 2013. {{cite web}}: välislink kohas |publisher= (juhend)
21. Adeniyi Samuel (2. august 2013). "CyanogenMod 7: Advantages and Disadvantages Of Using The Custom Rom On SE Xperia". Techyan. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2013. Vaadatud 11. detsembril 2013.
22. Taylor Martin (23. märts 2011). "The Advantages and Disadvantages of Custom Android Roms". Phonedog. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2013. Vaadatud 11. detsembril 2013.