Deani-Starki aparaat
Dean-Starki aparaat on laboratoorne seade, mida kasutatakse keemialaborites vedelikust või vedelike segust vee (vahel ka mõne muu vedeliku) väljaajamiseks tagasikeetmise põhimõttel.
Selle seadme leiutasid E. W. Dean [di:n] ja D. D. Stark [štark] 1920. aastal selleks, et määrata vee sisaldust naftasaadustes. Uuritavas naftasaaduses sisalduv vesi destilleeritakse koos lisatud lahustiga (dimetüülbenseen, ligroiin, bensiini raskem fraktsioon) gradueeritud veekogujasse.
Parempoolsel skeemil on Dean-Starki aparaadi põhimõtteline ehitus, kus 1 – magnetsegaja, 2 –destillatsiooni (reaktsiooni) kolb, 3 – deflegmaator, 4 – termomeeter, 5 – püstjahuti, 6 ja 7 – jahutusvee sisse- ja väljavool, 8 – veekoguja, 9 – kraan, 10 – vastuvõtja.
Siin kujutatud seade võimaldab kasutada veega mittesegunevaid solvente, mille tihedus on vee tihedusest väiksem. Sellistel tingimustel tagasikeetmise režiimis moodustab solvent veekogujas ülemise kihi vee kohal ja hakkab destillatsioonikolbi tagasi valguma.
Dean-Starki seadet saab kasutada sünteesi käigus moodustuva vee pidevaks väljaajamiseks tagasikeetmise režiimis; näiteks esterdamisel saab sel viisil ka reaktsiooni tasakaalu vajalikus suunas nihutada. Teine kasutusala on aseotroopne destillatsioon; enamasti solventide kuivatamiseks veega aseotroopi moodustava lisandiga.