![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
"Demian: Emil Sinclairi nooruse lugu" on Hermann Hesse arenguromaan. Raamatut hakkas Hesse kirjutama 1917. aastal, see ilmus 1919. aastal saksa keeles; eestikeelene tõlge ilmus 1994. aastal. Romaan oli algselt avaldatud Emil Sinclairi nime alt, kuid alates 1920. aastast hakati "Demiani" avaldama Hermann Hesse nime alt.
Emil Sinclair on noor poiss, kes avastab, et maailm, kus ta on elanud, ei olegi ainus. Sinclair satub silmitsi teise maailmaga, mille kaudu mõistab, et ta on varem elanud illusioonide keskel, kus kõik oli hea ja õilis. Sinclairi juhib elus Max Demian, kellega ta kohtus ladina koolis. Max Demiani ideed mõjutavad Sinclairi ka siis, kui nad ei puutu iga päev kokku. Kuigi Demian peaks kujutama deemonit, on just tema see, kes Sinclairile tuletab meelde nii-öelda helget maailma.[1] [2]
Sinclair kõigub pidevalt kahe maailma vahel – ühes maailmas olles unustab ta tihti teise, kuid ta püüab leida terviklikku maailma, kus oleksid esindatud nii hea kui ka halb. Seda saavutab Sinclair eelnevate uskumuste hülgamise ja eneseotsingute kaudu. Sinclair leiab Demiani mõjutuste abil jumal Abraxas, kes esindab tervikut – nii head kui ka kurja. Abraxasist õpib Sinclair tundma Pistoriuse õpetuste kaudu. Sinclair ei jõua raamatu lõpuks tervikuni, kuid õigele teele suunab teda jälle Demian. Demian teeb seda oma surmaga, mis paneb Sinclairi mõistma, et ainult tema ise võib enda tervikut leida, teised seda tema eest ei tee. [1] [2]
Romaanil on kaheksa peatükki:
Hermann Hesse avaldas oma teose 1919 ajakirjas Neue Rundschau, peatselt ilmus teos ka raamatuna. Hermann Hesse avaldas "Demiani" pseudonüüm Emil Sinclairi nime alt. Pseudonüümi oli Hesse varem kasutanud kahel korral ja peale "Demiani" avaldamist kasutas ta seda veel korra. Hesse oli otsustanud kasutada pseudonüümi, sest vanem saksa lugejaskond oli tema suhtes väga vaenulik. Pseudonüümi oli Hesse valinud oma hea sõbra ja patrooni järgi. Eduard Korrodi kirjutas 1920ndate alguses, et ainult Hesse võis kirjutada "Demiani". 1920 keskel tunnistas Hesse, et kirjutas "Demiani" ja juba samal aastal 17. trüki ilmumisel oli raamatul autorina märgitud tema päris nimi – Hermann Hesse. [3]
Arenguromaan "Demian" osutus vägagi populaarseks, kuna see tuli välja väga sobival ajal, mil raamatu teemad olid noorte seas aktuaalsed. Tänu populaarsusele võitis "Demian" Fontane Literaturpreisi kirjandusauhinna. Hesse aga tagastas auhinna andjatele, kuna auhind oli mõeldud kirjanikele, kes avaldavad oma esimese romaani."Demian" kogus populaarsust järgmised kolm aastat peale raamatu avaldamist ja sai kultusliku lugejaskonna saksa noorte seas.[3]
Hesse oli "Demiani" kirjutamiseks saanud inspiratsiooni oma kogemustest ja tunnetest. Hesse vaatleb elu traditsioonilisest vaatenurgast, kus kogukondlik elu on ainus eluviis ning individualism oli mõeldamatu. Kuid peale mõtisklusi leidis Hesse, et individualism on lääne maailmas aina vajalikum. Hesse hindas enda jaoks ümber kristluse, mis enne teda juhtis, ning leidis nüüd, et jumal on liiga nõudlik ja tema moraalid heast ja kurjast on nõrkadele. Hesse leidis, et loomulikele olenditele omasem oleks enesearmastus, -mõistmine ja -väljendus. Vana pidi minema ja uus maailm, inimene ja moraalsus, pidid tulema. Hesse uus usk oli eneseleidmine.[3]
"Demiani" kirjutamise ajal oli Hesse tugevalt mõjutatud Carl Gustav Jungi teooriatest. Hesse huvi psühhoanalüüsi vastu oli alanud juba 1913–1914, kuid huvi Jungi teooriate vastu süvenes, kui Hesse sai psühhoanalüütilist teraapiat Jungilt ja Josef Langilt. Jungi sümbolismi ja arhetüüpe on "Demianis" selgelt näha. Romaanis arutatakse tervikliku psüühika, mina, animuse/anima ja individualismi üle. Hesse mõtestab ka eneseleidmist läbi iseenda alateadvuse. [4]
Hesse sai Jungilt ja Langilt teraapiat, kuna tundis, et psühholoogilised raskused, mida oli kogenud noores eas, tuli ravida psühhoteraapiaga. Hesse oli kasvanud üles pietistlikus perekonnas, mis oli talle juba nooruses jätnud psühholoogilise jälje. Hilisem keskeakriis ja isa surm süvendasid tema depressiooni. Nende kogemuste kaudu sai Hesse inspiratsiooni "Demiani" jaoks.[4]
"Demianis" on kujutatud läbi Jungi teooriate gnostitsismilisi ideid, peamiseks on kujutlus jumal Abraxasest. Kujutatud on ka maailma kui muna ja selle peatset koorumist ehk taassündi.[1] [3]
Raamatu alusel on tehtud film ja raamat on olnud inspiratsiooniks ka videomängu tegelase loomisel. Filmi "The Assassin" (1996) režissöör oli Masatoshi Takeuchi. Praegu luuakse filmi "Demian", mille režissöörid on Eric Kopeloff ja Philip Schulz-Deyle. Videomängus "Limbus Company" on tegelane Sinclair.