Dieveniškės

Dieveniškės
leedu Dieveniškės poola Dziewieniszki
Dieveniškėse lipp Dieveniškėse vapp
Elanikke: 720 (2011)[1]
Koordinaadid: 54° 12′ N, 25° 38′ E

Dieveniškės on alev Leedus Šalčininkai rajoonis, Dieveniškėse valla halduskeskus. Alev asub 27 kilomeetrit Šalčininkaist kagus merepinnast 172 meetri kõrgusel Gauja jõe ääres. Alev jääb Dieveniškėse regionaalparki.

Dieveniškėses on kaks keskkooli (poola- ja leedukeelne), kutsekool, postkontor, raamatukogu ja kultuurimaja.

Dieveniškėse ajalooline keskus moodustab urbanistliku kaitseala. Alevi keskmeks on nelinurkne väljak, kust hargneb viis teed: Šalčininkaisse, Vilniusesse, Ašmianysse, Hieranionysse ja Trabysse ning Subotnikisse.^[2]

Dieveniškėse dialekt on vanapärase grammatikaga. Seda kirjeldas aastal 1930 Peeter Arumaa.

Alevis sündis aastal 1860 teatrikriitik ja ajakirjanik Napoleon Rouba.

Ajalugu

Alevis asuv kivi Dieveniškių Mokas oli varem looduskaitse all. Kivi kõrgusega 1,6 meetrit esindab Leedu lõunaosas ja Valgevene loodeosas leiduvaid tulbakujulisi kive, mis on tõenäoliselt I aastatuhandel jatvingite püstitatud mälestised. Kivi juures asuvad Dieveniškėse tumulused (8 tumulust, mis olid kasutusel VI–XI sajandil).

Kirjalikes allikates on Dieveniškėst esmamainitud XIV sajandi lõpus, ent sajandi alguses asus selle kohal Gedgaudastele kuulunud mõis. Seega võib olla tegemist aastal 1385 ristisõdijate kroonikas mainitud Mingaila külaga, sest Mykolas Mingaila oli Gedgaudaste esiisa.

1433. aastal andis suurvürst küla Goštautaste valdusse. 1474. aastal ehitati sinna kirik ja rajati turuplats. Alevina on Dieveniškėst esmamainitud 1582. aastal.

XVII sajandi alguses rajati vana kiriku asemele uus. Võõrväed laastasid alevit aastail 1555–1560 ja Põhjasõja ajal aastail 1700–1721. Aastal 1783 alev põles, seejärel ehitati sellele uus keskus ja valmis ka praegune kirikuhoone. Aastail 1777–1804 tegutses alevis kihelkonnakool.

Tsaariajal olid alevi venekeelsed nimekujud Дзевенишки, Девянишки või Девенишки.^[3] Aastal 1852 alev põles, aastal 1912 põles see aga maha. Aastal 1897 olid ligi 75 % alevi elanikest juudid. Neil oli seal oma kool, alevis oli kaks sünagoogi.

Esimese maailmasõja ajal sai alev kannatada. Aastal 1920 läks alev Poola koosseisu. Aastal 1932 valmis praegune keskväljak. Aastal 1939 läks alev Valgevene NSV koosseisu, järgmisel aastal anti see aga Leedule üle. Teise maailmasõja ajal hukkasid Saksa okupatsiooniväed alevis elanud juudid. Aastal 1942 oli piirkonna elanikest leedulasi 9,9%, poolakaid 30%, valgevenelasi aga 19%. Aastal 1944 vallutasid alevi Armia Krajowa väeosad. Nõukogude perioodil oli küla kohaliku sovhoosi keskasulaks.

Elanikkond

455 (1833) 444 (1865) 1700 (1897) 1630 (1905) 707 (1919) 1333 (1931) 715 (1959)

1135 (1970) 930 (1976) 1220 (1979) 1353 (1985) 1337 (1989) 916 (2001) 720 (2011)

• 
  Alevi keskus
• 
  Juudi kalmistu
• 
  Poolakeelne kool
• 
  Dieveniškėse kirik
• 
  Leedukeelne kool
• 
  Rootsi kabel
• 
  Kivi Dieveniškių Mokas

Viited

1. 2011 m. surašymas
2. "Dieveniškių istorinio regioninio parko direkcija". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. mai 2016. Vaadatud 23. jaanuaril 2021.
3. Дзевенишки. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 2 (Дабанъ — Кяхтинское Градоначальство). СПб, 1865, 57 lk.

Välislingid

• Poola Kuningriigi geograafiline leksikon
• Alev portaalis vietoves.Lt