Diskreetimissagedus

Analoogsignaal
Digitaalsignaal
Analoogsignaali diskreetimisel saadakse rida üksikväärtusi – diskreete

Diskreetimissagedus ehk näiduvõtusagedus ehk sämplimissagedus (ingl sampling rate, sampling frequency) on sagedus, mis määrab pideva signaali diskreetimisel saadud üksikväärtuste – diskreetide – arvu sekundis. Diskreetimissageduse mõõtühik on herts (Hz). Vastavalt diskreetimisperiood (sampling period ehk sampling interval) tähendab diskreetidevahelist ajavahemikku.[1].

Audiosignaali diskreetimissagedusi

[muuda | muuda lähteteksti]

Digitaalse helisignaali tüüpilisemad diskreetimissagedused on järgmised.

Diskreetimissagedus Rakendus
8000 Hz Kasutatakse telefoni-, krüpteeritud raadiosaatja (walkie-talkie) ja raadiomikrofoni (wireless microphone)[2] signaali ülekandmisel. Mõeldud inimkõne piiratud sagedusspektri edastamiseks.
11 025 Hz Veerand audio-CD diskreetimissagedusest. Kasutatakse madalakvaliteedilise PCM- ja MPEG-audio puhul ning audiosignaali analüüsimisel bassikõlari sagedusribas.
22 050 Hz Pool audio-CD diskreetimissagedusest. Kasutatakse madalakvaliteedilise PCM- ja MPEG-audio puhul suhteliselt madalate sagedustega audiosignaali analüüsimisel. Sobib 20. sajandi alguse audiosalvestiste digiteerimiseks (78 p/min kiirusega heliplaadid).[3]
32 000 Hz Kasutatakse minidigitaalvideo (miniDV) vorminguga digitaalsetes videokaamerates ning videokassettide puhul, millel on eraldi audiokanalid, näiteks DVCAM, milles on 4 audiokanalit, DAT-i LP mode, NICAM-i digitaalaudio. Mõnes riigis on kasutusel ka analoogse televisiooniheli vorminguna. Kasutusel ka kõrgema kvaliteediga digitaalsetes traadita mikrofonides.[4]
44 056 Hz PCM adapterites NTSC-videosalvestuse puhul.
44 100 Hz Audio-CD standardne diskreetimissagedus. Kasutusel MPEG-1-audio, VCD-, SVCD- ja MP3-vormingute puhul, PAL-süsteemis videosalvestamisel, enamikus audioseadmetes, näiteks mikserpultides, ekvalaiserites, kompressorites, kajamasinates (reverb), ristühendusseadmetes (crossover), salvestusseadmetes ja krüpteeritud traadita mikrofonides.[5]
47 250 Hz Kasutusel maailma esimeses kaubanduslikus Denoni (Nippon Columbia) PCM-helisalvestis.
48 000 Hz Kasutusel miniDV, digital TV, DVD ja filmide digitaalse heli puhul. Seda diskreetimissagedust on võimalik valida enamikus audio salvestusseadmetes, näiteks DAT-vormingu puhul.
50 000 Hz Kasutusel alates 1970. aastatest, kui ilmusid esimesed kaubanduslikud digitaalsed helisalvestusseadmed, näiteks 3M ja Soundstream.
50 400 Hz Kasutusel Mitsubishi digitaalses helisalvestusseadmes X-80.
88 200 Hz Diskreetimissageduse 44 100 Hz 2-kordne sagedus. Kasutusel professionaalsetes helisalvestusseadmetes, kui salvestuse eesmärgiks on audio-CD tootmine. Kasutusel mõningates audioseadmetes.
96 000 Hz Kasutusel DVD-audio, vahel ka LPCM DVD heliradade, BD-ROM-ide (Blu-ray Disc) he3liradade ja HD DVD (High-Definition DVD) heliraadade puhul.
176 400 Hz Diskreetimissageduse 44 100 Hz 4-kordne sagedus. Kasutusel professionaalsetes helisalvestusseadmetes, kui salvestuse eesmärgiks on audio-CD tootmine.
192 000 Hz Kasutusel DVD-audio, vahel ka LPCM DVD, BD-ROM-ide, (Blu-ray Disc) audioträkkide ja HD DVD (High-Definition DVD) heliradade puhul. Leidub ka mõningates kõrgtasemel helisalvestusseadmetes ja helitöötlusprogrammides (näiteks Pyramix). Pyramix pakub võimalust ka diskreetimissageduse 352,8 kHz kasutamiseks.
2 822 400 Hz Kasutusel SACD-vormingu ja 1-bitise sigma-deltamodulatsiooni (sigma-delta modulation) protsessis, mida tuntakse ka nimetuse all Direct Stream Digital (DSD). Diskreetimissageduse on koos kasutusele võtnud Sony ja Philips. Leidub ka Pyramixis.

Videosignaali diskreetimissagedused

[muuda | muuda lähteteksti]

Digitaalse videosignaali diskreetimissagedus on tavaliselt seotud filmikaadrite arvuga sekundis ning harvemini virtuaalse pikslitaktsagedusega (notional pixel clock). Pildi diskreetimissageduseks on sensori integratsiooniperioodi kordumise kiirus. Kuna integratsiooniperiood võib olla märgatavalt lühem kui kordustevaheline aeg, võib diskreetimissagedus erineda diskreedi kestuse pöördväärtusest.

Kui analoogne videosignaal konverteeritakse digitaalseks videosignaaliks, on diskreetimisprotsess seotud pikslisageduse ja ruumilise diskreetimissagedusega piki skaneerimisridasid (scan line). Tavalisemateks pikslite diskreetimissagedusteks on 13,5 MHz (CCIR 601 ja D1-video).

Ruumiline diskreetimine (spatial sampling) on teiselt poolt määratletud rastris paiknevate skaneerimisridadega. Mõlemas ruumimõõtmes võib diskreetimissageduse ja eraldusvõime ühikuks võtta pildi skaneerimisridade arvu.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Martin H. Weik (1996). Communications Standard Dictionary. Springer. ISBN 0412083914.
  2. ↑ "Telex SAFE-1000 wireless microphone". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2010. Vaadatud 5. novembril 2008.
  3. ↑ "The restoration procedure – part 1". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. september 2009. Vaadatud 14. septembril 2009.
  4. ↑ Zaxcom digital wireless transmitters
  5. ↑ "Lectrosonics UDR700 Encrypted wireless receiver" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. märts 2016. Vaadatud 6. mail 2015.