Dobl-Zwaring

Dobl-Zwaring
Pindala: 37,9 km²
Elanikke: 3537 (1.01.2018)[1]
Koordinaadid: 46° 57′ N, 15° 23′ E
Asend Graz-Umgebungi ringkonnas

Dobl-Zwaring on turulinn (Marktgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal. See asub Graz-Umgebungi ringkonna edelaosas, u. 14 km Grazist lõunas.

Omavalitsus loodi 31. detsembril 2014 Steiermargi vallareformi osana Dobli ja Zwaring-Pölsi valla liitmisega.

Valda läbib Kainachi jõgi, mis on Muri lisajõgi. Piirkond kuulub Lääne-Steiermarki.

Vaade Doblile

Ajalugu

Esimest korda mainis Doblit "Tobelina" 1219. aastal peapiiskop Eberhard II Salzburgist Sprengelini, samuti vastloodud Seckau diötseesi. Sajandeid määras Dobli ajalugu Gjaidhofi loss, mis oli Maria Theresia jahiloss.

Fadingi ajalugu ulatub tagasi Karolingide-aegsesse asulasse. Üksikasjalikult vaadeldakse selle asustuslugu. Nimi on tuletatud eesliitest "Fadi-", mis tähendab "meest" tähenduses "sõdalane, kangelane". "-ing"-lõpulised nimed võivad, kui need on lisatud koha- või isikunimedele, olla saksa keelealal tõendiks 7.–9. sajandi asulate kohta.

Esimesed omavalitsused loodi autonoomsete korporatsioonidena 1850. aastal. Pärast Austria annekteerimist Saksamaa poolt 1938. aastal läksid omavalitsused Steiermargi Reichsgaule. Aastatel 1945-1955 kuulusid need Briti okupatsioonitsooni Austrias. Wieserbahni ääres asuv endine Pölsi vald omandati 1. jaanuaril 1957 Leibnitzi ringkonnast Graz-Umgebungi ringkonda.

Zwaringi ja Pölsi vallad liideti 1. jaanuaril 1968 Graz-Umgebungi ringkonna juhtkonna ettepanekul. Mõlemad omavalitsused hääletasid 1967. aasta oktoobris vabatahtliku ühinemise poolt, kuna said suurema osa maksutuludest. Lahkarvamusi tekkis alles valla loomisel. Kui Zwaringi rahvas ja ringkonnakeskus taotlesid nime "Zwaring-Pöls", siis Pölsi vald hääletas "Pöls-Zwaring", sest Pölsi on esmamainitud 1244. aastal küla vanema osana ja "Zwaring-Pöls" seisis tähestikulises järjekorras Graz-Umgebungi ringkonna omavalitsuste loendi lõpus.

Majandus ja taristu

Transport

Peaküla Dobl asub Lõunakiirtee (A2) ääres; lähimad ristmikud on Lieboch (194) 3 km kaugusel ja Unterpremstätten (188) 5 km kaugusel. Pyhrni kiirteele A9 pääseb Schachenwald ristmiku (192) kaudu, 5 km kaugusel.

Valla lõunaosa asub suurest maanteest eemal, kuid on hästi ühendatud piirkondliku teedevõrguga. Pyhrni kiirteele A9 pääseb Wundschuhi (197) ja Wildoni (202) ristmike kaudu.

Rongijaama valla territooriumil ei ole, kuid naabervallad pakuvad juurdepääsu:

• Graz-Köflachi raudtee: Unterpremstättenis ja Liebochis marsruut Graz-Köflach ning Liebochis ja Lannachis marsruut (Graz)-Lieboch-Wies-Eibiswald,
• Lõunaraudtee ja Koralmbahn: Kalsdorfis ja Werndorfis.

Grazi lennujaama pääseb hõlpsasti kõikjalt.

Asutatud ettevõtted

Piirkonda kuuluvad:

• Austria elektrienergia Kainachtali alajaam.
• Kaiserwaldi teeninduspiirkond kiirteel A2.

Kultuur ja vaatamisväärsused

Ehitised

Pölsi linnust on esmamainitud 1244. aastal kui Salzburgi piiskopi Zehenthofi. 16. sajandi lõpus muudeti see aadliku elukohaks, mis käis hiljem sageli käest kätte. 18. sajandi lõpul töötas loss lõpuks õlletehasena, mis aga juba 1801. aastal suleti. 1840. aastal kuulus mõis Saffranite suguvõsale, viimasena vabahärra Ludwig von Saffranile 1855. aastani. Pölsi mõisa ja linnuse omandas 1855. aastal Oldenburgi hertsoginna Friederike, Washingtoni paruness, kes oli abielus USA esimese presidendi George Washingtoni sugulase Maximilian Emanuel von Washingtoniga.

Pölsi linnusest sai Washingtoni perekonna põllumajanduslik näidisettevõte. Maximilian von Washington oli kaasaegses kirjanduses "üks Austria parimatest autoriteetidest põllumajanduse ja põllumeeste valdkonnas".

Talu oli eeskujuks kodulindude, kalade, sigade ja hobuste, aga ka põllutöömasinatega töötamiseks. Ungari kuningaks kroonimisel 1876. aastal ratsutas Austria keiser Franz Joseph I Pölsi talli täku seljas. Maximilian von Washington organiseeris 1863. aastal Pölsis esimese Steiermargi põllumajandusnäituse.

Lossipargi kompleks, mille territoorium oli 1855. aastal omandamisel peaaegu paljas, ulatub tagasi Friederike von Oldenburgi aega, kus oli ka eksootilisi taimi, nagu see tulbipuu, harilik pöök, paulownia ja muud taimed. Hilisematel aastatel keskenduti linnukasvatusele; raamistikus on dokumenteeritud ka ulatuslikud haudemunade saadetised.

Aastatel 1870-71 oli mõis perekondlikel põhjustel majanduslikes raskustes, kuid suutis taastuda, jäi nende valdusse kuni Friederike von Washingtoni surmani 20. märtsil 1891 ja läks seejärel tema pojale Georg von Washingtonile. Teise abielu puhul Maria Kreuzigiga 24. novembril 1924 loovutas Georg von Washington kogu oma vara oma naisele (välja arvatud väikesed annetused tütrele Hubert von Hohenprielile). Maria von Washington müüs linnuse koos pärandvaraga 1928. aastal vabahärra von Alleschi perekonnale, mis on alles praegugi.

• Vaatamisväärsus, mida tasub mainida, on Dobli saatja, Teise maailmasõja aegne kesklainesaatja. Ajaloomälestisena seisab nii saatetorn kui ka saatekeskus, kus asus eraraadiojaama Antenne Steiermark peakorter.

Loodusmälestised

23. juunil 2003 juuriti Pölsi pargis välja hiiglaslik kuusk (ehk suur nulg), mille Kreeka kuningas Otto I ja tema naine Amalie Pölsi linnuse külastuse puhul 1856. aastal istutasid.

Püha Rinn

"Püha Rinn" on mägiallikas metsaalal valla lõunaosas. Väidetavalt on selle allika veele antud eriline jõud, kuna 19. sajandil hakkas peaaegu pime metsamees selle veega silmi pestes paremini nägema. Koht restaureeriti aastatel 2001-02 ja Predingi minister pühitses selle 14. augustil 2006.

Viited

1. Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.