Dogado ehk Veneetsia hertsogiriik oli Veneetsia vabariigi nn "kodumaa-osa", mida juhtis Veneetsia doodž.
Dogado näol oli tegemist ühega Veneetsia valduste kolmest osast. Teised kaks olid Stato da Mar ("mereriik") ja Domini di Terraferma (maismaavaldused).
Dogado oli võrdne hertsogiriigiga (Ducato), nagu seda olid teised Itaalia linnriigid, mida valitsesid päritava tiitliga hertsogid.
Dogado territoorium koosnes esialgu Veneetsia linnast ja kitsas rannaribast Loreost kuni Gradoni. Hiljem nihkusid Dogado piirid kaugemale – lõunas ulatus ala Goroni, läänes Polesine ja Padovanoni, põhjas Trevisano ja Friulini ning idas Isonzo (sloveeni keeles Soča) jõeni.
Kui arvata välja pealinn Veneetsia, mis oli faktiliselt omaette linnriik, oli Dogado jaotatud halduslikult üheksaks piirkonnaks (alustades põhjast): Grado, Caorle, Torcello, Murano, Malamocco, Chioggia, Loreo, Cavarzere ja Gambarare.
Varasemate tribuunide (rahva poolt valitud) ja gastaldide (vastas doodžile) asemel juhtis Veneetsia vabariigi ajal üheksast piirkonnast kaheksat tiitlit podestà kandev patriits. Vaid Grado piirkonda valitses krahv.