See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Dokumendihaldus on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ja säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. Dokumendihaldussüsteemi eesmärk on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ja kättesaadavus.
Dokumendisüsteem on infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Dokumendisüsteem peab tagama, et dokumentide ja arhiivi haldamine toimuks süstemaatiliselt ja et kõik dokumentidega tehtavad toimingud oleksid tuvastatud.
Dokumendisüsteem peab:
Dokumendisüsteem peab lähtuma asutuse vajadustest ja toetama selle tegevuse eesmärke. Seega peab kõigepealt kindlaks määrama, missuguseid dokumente asutus vajab ning millal, kuidas ja kus tuleb need dokumendid süsteemi hõlmata.
Dokumendisüsteemis toimuvad dokumentidega järgmised põhilised protsessid:
Suuremates asutustes on dokumendihalduse korraldamiseks ametis dokumendihaldur – väljaõppe saanud isik, kes peab tagama organisatsiooni tegevuse nõuetekohase dokumenteerimise, dokumentide haldamise ja säilimise.
Rahvusvahelise standardis ISO 15489:2001 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus" on sõnastatud dokumentide haldamise juhised. Selle standardi järgi on dokumendihaldus "halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sealhulgas organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega". See standard defineerib dokumenti kahe termini abil, milleks on inglise keeles document ja record, kuid mida eesti keeles tuleb tõlkida ühe ja sama sõnaga "dokument".
ISO standardi järgi dokumentide haldamine hõlmab:
Esimesed teadaolevad dokumentide registrid koostati 13. sajandil Itaalias. Dokumente märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal.
16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Venemaa tsaaririigis töötati asjaajamise ühtsed alused välja 1720. aastal.
Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Kasutati ka andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all.
Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja ühest vanemast distsipliinist – arhiivindusest. 20. sajandi keskpaigaks olid dokumendihaldurid palgatud avaliku sektori arhiiviinstitutsioonide poolt, eesmärgiga kontrollida "kaasaegsete dokumentide" sissevoolu ajaloolistesse arhiividesse.
Dokumendihaldus hõlmab dokumentide haldamist vaatamata nende eale, rahuldamaks avaliku- ja erasektori dokumentide organisatsioonilisi vajadusi ning teenides kogu ühiskonna huve.