Eberhard von Mackensen

Eberhard von Mackensen
Sünniaeg	24. september 1889 Poseni provints Saksa keisririik
Surmaaeg	19. mai 1969
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda Teine maailmasõda

Friedrich August Eberhard von Mackensen (24. september 1889 – 19. mai 1969) oli Saksa sõjaväelane (kindral) Teise maailmasõja ajal ja üks 882-st Tammelehtedega Raudristi Rüütliristi kavalerist.

Noorus

Eberhard sündis Bromberg (Bydgoszcz) Poseni provintsis Saksa kindralfeldmarssal August von Mackenseni noorema pojana. Saksa armeesse astus ta 1908. aastal.

I maailmasõjas

Sõja puhkedes oli ta leitnandi aukraadis. Pärast haavatasaamist 1915 anti talle staabitöö. Sõja lõppedes astus ta Vabakorpusse ja võitles selle ridades Baltikumis.

Sõdadevahelisel ajal

Pärast vaherahu astus ta uuesti Saksa armeesse 1934. aastal ja edutati oobersti auastmesse. 1935. aastal määrati ta X armeegrupi staabiülemaks ja 1937. aastal ratsaväebrigaadi juhatajaks. 1938. aastal edutati ta kindralmajori auastmesse. Mais 1939. aastal määrati ta Wilhelm Listi staabiülemaks.

II maailmasõjas

II maailmasõja algul septembris 1939, Poola invasiooni ajal, oli ta 14. armee staabiülem. Hiljem tehti temast 12. armee staabiülem, millega ta võitles Prantsusmaa lahingus. 1. jaanuaril 1940 edutati ta kindralleitnandiks ja kaheksa kuu pärast ratsaväekindraliks (General der Kavallerie). Jaanuaris 1940. aastal määrati ta III armeekorpuse (Lõuna armeegrupp) kindraljuhatajaks. Kui novembris 1942. aastal kindral Paul Ewald von Kleist saadeti armeegrupi A juhatajaks, sai Mackensen 1. tankiarmee juhatajaks, mida ta juhatas kolmandas Harkovi lahingus 1943. aasta märtsis. Edutatud 1943 kindralooberstiks, saadeti ta Itaaliasse 14. armee juhatajana, mida juhatas 1944. aasta juunini, mil ta saadeti pensionile.

Teda autasustati Raudristi Rüütliristiga ja hiljem tammelehtedega sinna juurde.

Pärast sõda

Pärast Saksamaa kapitulatsiooni 1945. aastal sattus ta sõjavangi. 1947. aastal ta arreteeriti, süüdistati sõjakuritegudes ja mõisteti surma. Kohtuotsus vähendati 21-aastaseks vanglakaristuseks, kuid ta vabastati juba 1952. aastal. Ta suri 1969. aastal Nortorfi lähedal.

Isiklikku

Ta vend Hans Georg von Mackensen (1883–1947) oli diplomaat ja Saksa suursaadik Itaalias.

Autasud

• Raudrist (1914)
  • 2. klass
  • 1. klass
• Haavatumärk (1918)
• Aurist
• Medaille zur Erinnerung an den 13. März 1938
• Wehrmacht-Dienstauszeichnung 4nw kuni 1. klass
• 1939 pannal Raudristile (Spange zum Eisernen Kreuz)
  • 2. klass (17. september 1939)
  • 1. klass (2. oktoober 1939)
• Michael Vapra orden
  • 3. klass (15. jaanuar 1943)
• Raudristi Rüütlirist tammelehtedega
  • Raudrist 27. juulil 1941 kui ratsaväekindralile ja III armeekorpuse juhile^[1]
  • 95. tammeleht 26. mail 1942 kui ratsaväekindralile ja III armeekorpuse juhile^[1]

Viited

1. Scherzer 2007, p. 522.

Kirjandus

• Dr. Gerd F. Heuer – Die Generalobersten des Heeres, Inhaber höchster Kommandostellen 1933–45, ISBN 3-8118-1408-7
• Scherzer, Veit (2007). Ritterkreuzträger 1939–1945 Die Inhaber des Ritterkreuzes des Eisernen Kreuzes 1939 von Heer, Luftwaffe, Kriegsmarine, Waffen-SS, Volkssturm sowie mit Deutschland verbündeter Streitkräfte nach den Unterlagen des Bundesarchives (in German). Jena, Germany: Scherzers Miltaer-Verlag. ISBN 978-3-938845-17-2.