Eduard Fortunat
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2022) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2022) |
| Eduard Fortunat | |
|---|---|
 Eduard Fortunat Badenist | |
| Sünniaeg |
17. september 1565 London |
| Surmaaeg |
8. juuni 1600 Kastellauni loss |
| Abikaasa | Maria van Eicken |
| Vanemad |
Christoph II Cecilia Vasa |
Eduard Fortunat Badenist (17. september 1565 – 8. juuni 1600) oli Baden-Rodemacherni ja Baden-Badeni markkrahv.
Elu ja töö
[muuda | muuda lähteteksti]Londonis sündinuna oli Eduard Christoph II ja Rootsi printsessi Cecilia Vasa poeg. Ta sai nime Inglismaa kuningannalt Elizabeth I-lt, kes oli tema ristiema. Ta veetis oma esimese eluaasta Inglismaal Hampton Courti palees.
Kui tema isa 1575. aastal suri, sai temast Baden-Rodemacherni markkrahv. Tema eestkostja Baieri hertsog Wilhelm V andis talle katoliikliku kasvatuse ja 1584. aastal pöördus ta luterlusest katoliiklusesse, nagu tema ema oli juba teinud.
Katoliiklaste ja protestantide vaheline tüli lõhestas Eduardi perekonna ning 18. novembril 1589 korraldas ta Badeni raekojas vestlusringi, et arutada katoliikluse (esindaja Johannes Pistorius), luterluse (esindajad Andreä ja Jacob Heerbrand) ning kalvinismi (mida esindas Schyrius) suhtelisi väiteid, kuid see põhjustas vaid seisukohtade tugevnemise.
13. märtsil 1591 sõlmis ta Brüsselis mittekirikliku abielu Breda kuberneri Joost van der Eyckeni tütre Maria van Eickeniga (1569 – 21. aprill 1636), mille ta seadustas alles 14. mail 1593 pärast tütre sündi. Lõpuks sündis neil neli last, kuid osaliselt tema naise väiksemate eellugude tõttu ei tunnustanud neid kunagi tema pärijateks Baden-Durlachi markkrahv Ernst Friedrich, kes sai tema järglaseks.
1587. aastal külastas ta oma sugulasi Rootsis, saatis oma nõbu, Rzeczpospolita kuningat (ja hiljem ka Rootsi kuningat) Sigismund III Vasat Poolas ning määrati 1588. aastal Poola tolli ja kaevanduste juhiks. Samal aastal päris ta Baden-Badeni, ühendades selle taas Baden-Rodemacherniga. Kuid ta kohtles luterlasi karmilt ja raiskas territooriumi ressursse ning tema abielu ja lapsed ei olnud sugulaste poolt heaks kiidetud. Seetõttu võttis 1594. aastal kogu Baden-Badeni üle sugulane, Baden-Durlachi markkrahv Ernst Friedrich. (Eduardi pojad ennistati alles 1622. aastal pärast Wimpfeni lahingut, kui nende katoliiklus neile eelise andis.)
Eduard päris oma vanematelt võlad ja süvendas neid. Pärast oma markkrahvkonna kaotust elas ta erinevates lossides ja püüdis raha koguda raha vermimise, alkeemia ja musta maagia abil, tuues Padovast endale appi Paul Pestalozzi Clavellast ja Mascarello Chiost, ning tal õnnestus nööpnõelte vahakujusse torkimisega Ernst Friedrichile valu tekitada. Samuti on teatatud, et ta püüdis Ernst Friedrichit mürgitamisega tappa. Väidetavalt võrgutas ta ka oma kastellaani tütre ja põhjustas selle surma Yburgis, mis on nüüd varemeis ja seal kummitavat.
1597. aastal saadeti ta Saksamaale Hispaania valitsuse nimel palgasõdureid värbama. 1598. aastal osales ta oma nõbu Sigismundi katses võita Rootsi tagasi selle onult Karl IX-lt ja Stångebro lahingus. Taanlased võtsid Eduardi kinni ja vangistasid lühikeseks ajaks.
Ta suri 1600. aastal Kastellauni lossis kivitrepil kukkumise tagajärjel, tõenäoliselt purjus peaga.
Lapsed
[muuda | muuda lähteteksti]- Anna Maria Lukretia (1592–1654)
- Wilhelm (1593–1677)
- Hermann Fortunat (1595–1665)
- Albrecht Karl (1598–1626)
| Eelnev Christopher II |
Baden-Rodemacherni markkrahv 1575–1588 |
Järgnev Philipp III |
| Eelnev Philipp II |
Baden-Badeni markkrahv 1588–1596 |
Järgnev Wilhelm |