Egiptuse kirjandus sai alguse Vana-Egiptuses ning üks vanemaid teadaolevaid kirjandustraditsioone. Egiptuse kultuur oli esimene, kus arenes välja kirjandus meile tuttaval kujul, raamatuna.[1]
Muistsed egiptlased kirjutasid nii papüürusele kui ka seintele, haudadesse, püramiididele, obeliskidele jms. Ehk võib pidada tuntuimaks Vana-Egiptuse kirjandusteoseks "Sinuhe jutustust".[2] Tuntud on ka Westcari papüürus ja Ebersi papüürus, samuti Egiptuse surnuteraamat. Kuigi enamik Vana-Egiptuse kirjandusest oli nn tarkusekirjandus, mis oli pigem õpetlik kui meelt lahutav, kuulusid sellesse ka müüdid, jutustused ja elulood, mis teenisid eelkõige meelelahutuse eesmärki. Autobiograafiat on nimetatud Egiptuse kirjanduse vanimaks žanriks.[3]
Niilusel oli muistsete egiptlaste kirjutistele tugev mõju.[4] Samuti mõjutasid neid kreeka-rooma poeedid, kes tulid Aleksandriasse elama sealsete metseenide juurde ning kasutama Aleksandria raamatukogu.[5] Paljud antiikmaailma suured mõtlejad külastasid Aleksandriat, teiste seas Kallimachos Liibüast ja Theokritos Sürakuusast. Suuri kirjanikke leidus ka Egiptuses; üks tuntud Egiptuse poeet oli Rhodose Apollonios.
Varakristluse ajal, 1.–4. sajandil pKr sai Aleksandriast tähtis keskus. Kopti kirjandus andis tollasele kristlikule kirjandusele olulist lisa ning Nag Hammadi raamatukogu säilitas hulga raamatuid, mis selleta oleksid kaotsi läinud.
8. sajandiks vallutasid Egiptuse islami usku araablased. Kirjandus ning eriti raamatukogud õitsesid islami vallutajate võimu all.[6] Sel ajal toimus rida tähtsaid muutusi. Papüürus asendus riidest valmistatud paberiga ning kirjasüsteemina arenes kalligraafia. Samuti keskendus kirjavara pea täielikult islamile. Varaseim egiptuses kirjutatud romaan oli Ibn al-Nafisi "Theologus Autodidactus", varaseim näide ulmekirjandusest ja teoloogilisest romaanist.[7] 14. sajandil sündis Egiptuse araabia kirjanduses ka tänapäevaste kaanetekstide eelkäija taqriz, kirjandusteose lühike ülistus.[8]
Paljud "Tuhande ja ühe öö" lood pärinevad keskaegse Egiptuse muinasjututraditsioonist. Tõenäoliselt ringlesid need lood ammu enne seda, kui nad ühte raamatusse koguti. Keskaegne Egiptuse folkloor oli üks kolmest jutuvestmise kihist, mis koguti 15. sajandil "Tuhande ja ühe öö" kogumikku; teised kaks oli India ja Pärsia rahvaluule ning lood Abbasiidide ajastu Bagdadist.[9]
19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses tõusis araabia kultuuris esile al-Nahda, renessansilaadne liikumine, mis puudutas kõiki elualasid, sealhulgas kirjandust.[10] Üks selle aja silmapaistvamaid kujusid oli Nagib Mahfuz, esimene egiptlasest Nobeli kirjandusauhinna laureaat. 1914. aastal kirjutas Muhammad Husayn Haykal romaani "Zaynab", mida peetakse niihästi esimeseks tänapäevaseks Egiptuse kui ka islami romaaniks.
{{citation}}
: eiran tundmatut parameetrit |deadurl=
, kasuta parameetrit (|url-status=
) (juhend)