Ehitusluba (ingl building permit) on haldusakt, millega antakse luba ehitust alustada. Sellega kontrollitakse enne ehitustööde tegemist, kas projekteeritav ehitis ja kavandatavad ehitustööd vastavad ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus-, keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele. Seega tehakse ehitusloaga kindlaks, kas projekteeritud ehitis vastab õigusnormidele või mitte. Ehitise valmimise järel kannab ehitusluba tuvastavat funktsiooni.[1]
Ehitusloa saamiseks tuleb esitada taotlus ehitusloa andjale. Üldjuhul väljastab ehitusloa kohalik omavalitsus. Ehitusluba võib väljastada ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, näiteks kui ehitusloataotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering.[2]
Koos ehitusloataotlusega esitatakse nõuetekohane ehitusprojekt. Kui ehitusprojekti vastavust nõuetele on kontrollitud ekspertiisi teel, tuleb esitada ka ekspertiisiakt.[3]
Ehitusloataotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse ehitusloa andjale elektrooniliselt ehitusregistri kaudu. Kui ehitusloataotlust ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, tuleb see esitada ehitusloa andjale, kes kannab andmed ise ehitusregistrisse.[3] Seejuures on oluline jälgida, millist tegevust ehitisega seoses kavandatakse, näiteks ehitise püstitamist, laiendamist või ümberehitamist.[4]
Ehitusloataotluses tuleb märkida:
Ehitusloa taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku hoone eest. Riigilõivu täpsed suurused on sätestatud riigilõivuseaduses.[5]
Ehitusloa andja annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Ehitusluba antakse eeldusel, et esitatud ehitusprojekti vastab sellele seatud nõuetele. Eelkõige peab ehitusprojekt vastama detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele.[6]
Ehitusloa andja keeldub ehitusloa andmisest järgmistel juhtudel:
Ülaltoodud ehitusloa andmisest keeldumise aluste loetelu on sätestatud ehitusseadustikus ning on ammendav, st muid aluseid ehitusloa andmata jätmiseks ei ole.[9]
Ehitusluba kehtib viis aastat,[10] mis tähendab, et ehitamist võib alustada viie aasta jooksul ehitusloa andmisest. Kui viis aastat möödub, aga ehitamist ei ole alustatud, tuleb taotleda uus ehitusluba. Kui ehitamist on alustatud, kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.[10]
Ehitamine algab ehitusprojektile vastavate tööde tegemisega.[10] Selleks võib lugeda ka pinnasetöid, kui need on seotud vundamendi rajamisega.[11] Enamikul juhtudest kinnitab ehitise valmimist kui juriidilist fakti kasutusluba. Kui ehitisele väljastatakse kasutusluba, kaotab ehitusluba kehtivuse.[12]
Ehitusluba on seotud kinnistuga ja jääb kehtima ka juhul, kui kinnistu vahetab omanikku.[11]
Ehitusloa andnud asutus tunnistab ehitusloa kehtetuks järgmistel juhtudel:
Mõlemal juhul saab ehitusluba uuesti taotleda. Esimesel juhul tuleb esitada uus ehitusloataotlus ja lisada muudetud ehitusprojekt. Teisel juhul tuleb esitada uus ehitusloataotlus, mis sisaldab õigeid asjaolusid.[14]
Ehitusloa andnud asutus võib ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui:
Riigikohtu praktika kohaselt on ehitusloa kehtetuks tunnistamine range mõjutusvahend, mida tuleb rakendada viimase abinõuna üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. See tähendab, et enne ehitusloa kehtetuks tunnistamist tuleb kasutada kõiki leebemaid võimalusi, et rikkumine kõrvaldada või vältida selle kahjulikke tagajärgi (ehitusluba peatada, seda muuta, teha ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks jms). Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus.[15]