Eisai (jaapani keeles 榮西, 1141–1215), ka Myōan Eisai, oli jaapani budistlik munk, rinzai zen’i koolkonna rajaja.
Tendai koolkonna mungana rändas ta 1168. aastal Hiinasse, tutvudes seal tol ajal ülipopulaarse linji koolkonna chaniga, mida hakkas Jaapanis õpetama.
1187. aastal rändas Eisai taas Hiinasse, kuhu jäi 4 aastaks, mille vältel õppis chan’i meeleharjutusi ja sai chan’i õpetaja pühenduse.
Jaapanis jäi Eisai küll formaalselt tendai koolkonna juurde, kuid tema uus suund kogus üha rohkem poolehoidjaid ja sai ka valitsevate ringkondade toetuse.
Iseseisvaks koolkonnaks kujunes rinzai Jaapanis tegelikult alles Eisai järeltulijate ajal, kuid teda peetakse kokkuleppeliselt selle rajajaks.