Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus, lühend EIRP (inglise k sõnadest equivalent isotropic radiated power või effective isotropic radiated power), on raadiosaatja antenni toitevõimsuse arvutuslik väärtus, s.t selline võimsus, mis tuleks anda isotroopkiirgurisse, et luua niisama suurt võimsustihedust, kui tekitab vaadeldav antennisüsteem suunadiagrammi maksimumi suunas. Võimsustihedus on siin energiavoog läbi temaga ristuva pinna ühiku, mõõtühik W/m2. [1]
Ekvivalentne isotrooopne kiirgusvõimsus on antenni antava võimsuse ja antennivõimenduse korrutis:
Võimsust P väljendatakse vattides (ka millivattides või kilovattides) ja võimendust Gi detsibellides isotroopkiirguri suhtes (mõõtühik dBi); isotroopkiirguri enda võimendus on 0 dBi.
Kuna antenni võimendus näitab, mitme detsibelli võrra on reaalse antenni maksimaalne võimsustihedus vaadeldavas punktis suurem isotroopkiirguri tekitatud võimsustihedusest, siis vastavalt on tegelik antenni antav võimsus EIRP-väärtusest väiksem G detsibelli võrra ehk 10G/10 korda.
Kui näiteks antennivõimendus G = 12 dBi ehk 1012/10 = 15,8 korda ja antenni EIRP = 50 W, siis antenni antakse võimsus 50/15,8 = 3,16 W.
Võimsuse arvutused lihtsustuvad, kui antenni EIRP ja toitevõimsus väljendada logaritmühikutes dBm (baassuuruseks 1 mW) või dBW (baassuuruseks 1 W). Võimsuse millivattides või vattides saab detsibellideks ümber arvutada valemitega:
ja
Siis ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (ühikutes dBm või dBW)