Elavhõbealaldi

Elavhõbealaldi on alaldi, milles vahelduvvoolu muudab alalisvooluks elavhõbeventiil.

Elavhõbealaldi, mille kolme anoodiga elavhõbeventiil saab trafo kaudu toitevoolu kolmefaasilisest vahelduvvooluvõrgust
Elavhõbeventiil tööolukorras. Sinakas helendus on nn katoodtäpp

Elavhõbeventiil on külmkatoodiga ioonseadis, mille katoodi ja anoodi vahelises elavhõbedaauru keskkonnas tekitatud elektrikaar juhib voolu ainult ühes suunas. Mitmefaasilise alaldi ventiilil on vastavalt mitu anoodi.

Elektrikaare süütamise ja säilitamise viisi järgi liigitatakse elavhõbeventiilid ekstsitronideks ja ignitronideks.

  • Ekstsitronis püsib elektrone emiteeriv (väljutav) katoodtäpp elavhõbedast katoodil abianoodide ja katoodide vahelise elektrikaare toimel.
  • Ignitron on tüüritav (juhitav) ventiil, mille katoodi ja anoodi vahele tekitab perioodiliselt kaarleegi elavhõbedas asetsev pooljuhtmaterjalist süütur vooluimpulsside abil.

Esimene elavhõbealaldi valmistati USAs 1902. aastal. Ignitron leiutati 1932. aastal. Elavhõbealaldeid võimsusega mõnest kilovatist kuni mitmesaja megavatini kasutati elektroenergeetikas kõrgepingelise vahelduvvoolu alaldamiseks kuni 1960. aastateni, siis hakati neid välja vahetama türistoralalditega.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • ENE, 2. köide, 1987 ja 3. köide, 1988.