Elektroonilise hääle nähtus

Valge müra graafiline kujutis

Elektroonilise hääle nähtuseks (EHN) nimetavad parapsühholoogid ja kummituste otsijad fenomeni, kus elektroonilistel salvestistel kostavad helid, mida tõlgendatakse vaimude häältena. Läti parapsühholoog Konstantīns Raudive, kes seda ideed 1970. aastatel populariseeris, defineeris EHN-i tavaliselt lühikese helina, mis on reeglina sõna või fraasi pikkune.[1]

Asjahuvilised peavad EHN-i paranormaalsete nähtuste vormiks, mida leitakse sageli staatika või muu taustamüraga salvestistel. Teadlased peavad EHN-i kuulmispareidoolia vormiks (juhuslike helide tõlgendamine häältena omas keeles) ja pseudoteaduseks, mida levitab populaarkultuur.[2][3] Samuti selgitatakse seda apofeeniaga (juhuslikus teabes mustrite täheldamine), seadmete artefaktide ja pettustega.[4][5]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Spirituaal-religioosne liikumine levis 1840.–1940. aastatel. Usuti, et surnute hingedega on võimalik kontakteeruda meediumite kaudu, spiritualistid kasutasid selle ajastu uuemaid tehnoloogiaid, sealhulgas fotograafiat, püüdes tõestada kontakti vaimude maailmaga.[6] Helisalvestustehnika levimisel hakkasid meediumid ka seda kasutama surnutega suhtlemise demonstreerimiseks. Spiritism vähenes 20. sajandi teisel poolel, kuid katsed kasutada kantavaid salvestusseadmeid ja kaasaegseid digitaaltehnoloogiaid vaimudega suhtlemiseks jätkusid.[7]

Esmased katsed

[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika fotograaf Attila von Szalay oli üks esimesi, kes lisaks oma uurimistööle vaimude pildistamisel salvestas enda arvates surnute hääli. Ta alustas katseid 1941. aastal, kuid alles 1956. aastal – pärast magnetofoni kasutuselevõttu – uskus ta, et tal see õnnestus.[8] Szalay teatas, et leidis lindilt palju helisid, mida salvestuse ajal kõlarist kuulda ei olnud. Mõned neist salvestati siis, kui kabinetis polnud kedagi. Ta uskus, et need helid on vaimude hääled. Esimeste salvestuste hulgas, mida usuti olevat hingede hääled, olid sellised sõnumid nagu "See on G!", "Hot dog, Art!" ja "Häid jõule ja head uut aastat teile kõigile".[8] Von Szalay tööd avaldati 1959. aastal väljaandes Journal of the American Society for Psychical Research.[9]

1959. aastal salvestas Rootsi maalikunstnik ja filmiprodutsent Friedrich Jürgenson linnulaulu. Hiljem linti kuulates täheldas ta enda arvates oma surnud isa häält ja seejärel oma surnud naise häält, mis hüüdis tema nime.[8] Ta tegi veel mitu salvestust, sealhulgas üks, mis tema sõnul sisaldas sõnumit tema surnud emalt.[10]

Raudive hääled

[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsis Uppsala ülikoolis õpetanud Läti psühholoog Konstantin Raudive, kes tegi Jürgensoniga koostööd, salvestas üle 100 000 heli, mida ta kirjeldas kui suhtlemist surnud inimestega. Mõned salvestused tehti laboris ja sisaldasid Raudive hinnangul tuvastatavaid sõnu.[1][7] [11][8][10] Ta uskus, et tema salvestustel kuuldud häälte selgus viitab sellele, et neid ei saa lihtsate seletustega põhjendada.[7]

Selgitused ja päritolu

[muuda | muuda lähteteksti]

Paranormaalsed väited EHN-i päritolu kohta hõlmavad elavaid inimesi, kes psühhokineesi [12] kaudu oma mõtteid otse elektroonilisele meediumile salvestavad, ja suhtlemist teise ilma olenditega, nagu vaimud,[13][14] loodusenergiad, teistest dimensioonidest pärit olendid või maavälised olendid.[15]

Psühholoog Imants Barušsi korraldatud uuring ei suutnud kontrollitud tingimustes registreeritud EHN-id oletatavat paranormaalset päritolu tuvastada. Brian Regal ajakirjas Pseudoscience: A Critical Encyclopedia (2009) on kirjutanud: "Saame väita, et paljud EHN-d on salvestusprotsessi enda artefaktid, millega salvestajad pole kursis. Enamikul EHN-del on alternatiivsed, mittespirituaalsed allikad. Anomaalsetel juhtudel pole aga selget tõendit, et nad on spirituaalset päritolu."[16]

Loomulikud seletused

[muuda | muuda lähteteksti]

On mitmeid lihtsaid teaduslikke seletusi, mis võivad selgitada, miks mõned heliseadmete staatika kuulajad võivad arvata, et nad kuulevad hääli, sealhulgas raadiohäireid ja inimaju kalduvust tuvastada juhuslikes nähtustes mustreid. Mõned salvestised võivad olla pettused või naljameeste loodud.[17]

Psühholoogia ja taju

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulmispareidoolia on olukord, mis tekib siis, kui aju tõlgendab juhuslikke mustreid ekslikult tuttavate mustritena.[18] EHN-i puhul võib see kaasa tuua selle, et vaatleja tõlgendab helisalvestisel juhuslikku müra inimese hääleina.[17][19][20] Selle tõestuseks on viidatud omadusele, et valge müra salvestustel kuuldav hääl tundub rääkivat kuulajatele mõistetavas keeles, mitte võõras keeles.[17][21]

Apofeenia on seotud pareidooliaga, kuid erineb sellest.[22] Apofeeniat defineeritakse kui "seoste või tähenduste spontaanset leidmist asjades, mis on juhuslikud, mitteseotud või tähenduseta" ja see on esitatud võimaliku seletusena.[23] Psühholoog James Alcocki sõnul saab seda, mida inimesed EHN-i salvestustel kuulevad, kõige paremini seletada apofeenia, ristmodulatsiooni ehk ootuse ja soovmõtlemisega. Alcock järeldas: "Elektroonilised häälenähtused on lootuse ja ootuse saadused; väited närbuvad teadusliku kontrolli valguses."

Füüsika

[muuda | muuda lähteteksti]

Häireid täheldatakse EHN-salvestistel, eriti nendel, mis on salvestatud seadmetes, mis sisaldavad võnkeringi lülitust. Need juhtumid kujutavad raadiosignaale häältest või muudest heliallikatest.[24] CB raadiosaadete ja juhtmevabade titeraadiote häired või muude elektroonikaseadmete ristmodulatsioonist tulenevad anomaaliad on kõik dokumenteeritud nähtused.[17] Raadiovastuvõtu abil on võimalik isegi detektorraadiotel resoneerida ilma sisemise toiteallikata.[24]

Salvestusvead on anomaaliad, mis on tekkinud helisignaalide talletamiseks kasutatava meetodiga, näiteks müra, mis tekib signaali ülevõimendamisel salvestuskohas.[17][25]

Artefaktid, mis on loodud olemasoleva salvestise selguse suurendamise katsete käigus, võivad selgitada mõnda EHN-i. Meetodid hõlmavad sageduse isoleerimist ja müra vähendamist või suurendamist, mis võib mõjtada salvestuste kvaliteeti, mis erinevad oluliselt algses salvestuses omadest.[26][17]

Üksikud meteoorid ja meteoriidisadu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigi üle 30 MHz raadioülekannetega (mida ionosfäär ei peegelda) kaasneb raadiosignaali meteooripeegelduse võimalus.[27] Meteoorid jätavad atmosfääri ülakihti läbides maha ioniseeritud osakeste ja elektronide jälje (seda nimetatakse ablatsiooniks), mis peegeldavad tavaliselt kosmosesse voolavaid raadiolained tagasi maale.[28] Need peegeldunud lained pärinevad saatjatest, mis asuvad vastuvõetud meteoori peegelduse horisondist allpool. Euroopas tähendab see, et lühike hajutatud laine võib kanda võõrast häält, mis võib kosta raadiovastuvõtjast. Meteoori peegeldatud raadiolained kestavad olenevalt meteoori suurusest vahemikus 0,05–1 sekundit.[29]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Raudive, Konstantins (1971). Breakthrough: an amazing experiment in electronic communication with the dead. Internet Archive. New York, Taplinger. ISBN 978-0-8008-0965-2.
  2. ↑ William F. Williams (2013). Encyclopedia of Pseudoscience: From Alien Abductions to Zone Therapy. Taylor & Francis. Lk 382–. ISBN 978-1-135-95529-8. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. aprill 2018.
  3. ↑ Anderson, Nicole D. (2015). "Teaching signal detection theory with pseudoscience". Frontiers in Psychology. 6: 762. DOI:10.3389/fpsyg.2015.00762. PMC 4452803. PMID 26089813.
  4. ↑ Nees, Michael A.; Phillips, Charlotte (2014). "Auditory Pareidolia: Effects of Contextual Priming on Perceptions of Purportedly Paranormal and Ambiguous Auditory Stimuli". Applied Cognitive Psychology. 29: 129–134. DOI:10.1002/acp.3068.
  5. ↑ Shermer M, Gould SJ (2002). Why People Believe Weird Things: Pseudoscience, Superstition, and Other Confusions of Our Time. New York: Holt Paperbacks. ISBN 978-0-8050-7089-7.
  6. ↑ Carroll, Robert Todd, The Skeptic's Dictionary, 2003, Wiley Publishing Company, ISBN 0-471-27242-6
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 David Fontana (2005). Is There An Afterlife; A Comprehensive Overview Of The Evidence-David Fontana.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 "Senkowski Analysis". web.archive.org. 13. oktoober 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2007. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  9. ↑ Cirauqui, Manuel (2013). "Thanatophonics: From White Noise to Forensic Radio". PAJ: A Journal of Performance and Art. 35 (2): 20–25. ISSN 1520-281X.
  10. ↑ 10,0 10,1 Cardoso, Anabela. "ITC Voices: Contact with Another Reality". ParaDocs in Finland.
  11. ↑ Bander, Peter (1973). Voices from the tapes: Recordings from the other world. Drake Publishers. ASIN B0006CCBAE.
  12. ↑ Jahn, Robert G.; Dunne, Brenda J. (1987). Margins of Reality: The Role of Consciousness in the Physical World. San Diego, California: Harcourt Brace Jovanovich. ISBN 978-0-15-157148-2.
  13. ↑ "EVPs - Questions & Answers". www.friendly-ghosts.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. mai 2008.
  14. ↑ Josh Bosack, Josh (26. oktoober 2004). "Group analyzes paranormal activity". The Collegian.
  15. ↑ Estep, Sarah, "Voices Of Eternity," page 144
  16. ↑ Regal, Brian (2009). Pseudoscience: A Critical Encyclopedia. Greenwood. p. 62. ISBN 978-0-313-35507-3
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 17,3 17,4 17,5 "electronic voice phenomenon (EVP) - The Skeptic's Dictionary - Skepdic.com". skepdic.com. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
  18. ↑ Wiggins Arthur W. Wynn Charles M. (2001), "Quantum Leaps in the Wrong Direction: Where Real Science Ends and Pseudoscience Begins", National Academies Press, ISBN 0-309-07309-X
  19. ↑ Zusne, Leonard; Warren H. Jones (1989). Anomalistic Psychology: A Study of Magical Thinking. Lawrence Erlbaum Associates. Lk 78. ISBN 978-0-8058-0508-6. Vaadatud 6. aprillil 2007.
  20. ↑ Shermer, Michael (mai 2005). "Turn Me On, Dead Man: What do the Beatles, the Virgin Mary, Jesus, Patricia Arquette and Michael Keaton all have in common?". Scientific American. 292 (5): 37. DOI:10.1038/scientificamerican0505-37. PMID 15882018.
  21. ↑ Joe Banks "Rorschach Audio: Ghost Voices and Perceptual Creativity", Leonardo Music Journal 11, pp. 77-83, The MIT Press, 2001
  22. ↑ " "Definition of Apophenia". MedicineNet. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 23. septembril 2007.
  23. ↑ Phaedra (2006). "Believing is seeing". The Skeptic Express. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2007. Vaadatud 8. märtsil 2007.
  24. ↑ 24,0 24,1 Paul Tipler (2004). Physics for Scientists and Engineers: Electricity, Magnetism, Light, and Elementary Modern Physics (5th ed.). W. H. Freeman. ISBN 978-0-7167-0810-0.
  25. ↑ Smith, Steven W. (2002) Digital Signal Processing - A Practical Guide for Engineers and Scientists, Newnes, ISBN 0-7506-7444-X
  26. ↑ Randi, James (2006-06-09), Just Where is Lou Gentile?,
  27. ↑ P Harvey & KJ Bohlman. Stereo radio F.M. Handbook, Chapter 7, 1974
  28. ↑ L.A. Manning et al., Determination of ionospheric electron distribution, Proc Inst Radio Engineers Vol 37, pp599-603 (1949)
  29. ↑ A.B.C. Lovell (1954). Meteor Astronomy. Clarendon Press.