Elektrostaatiline mootor on 18. sajandil Benjamin Franklini leiutatud elektrostaatilise masina põhimõtetel töötav elektrimootor.[1]
Kui tavalises elektrimootoris tekib pöördemoment elektrivoolu ja magnetvälja vastasmõjus, siis elektrostaatilises mootoris tekitatakse pöördemoment, kasutades positiivsete ja negatiivsete elektrilaengute vahelist tõmbe- ja tõukejõudu. Mootori tööelemendiks on kaks lähestikku asetsevat trükkplaadi ketast, millel on radiaalsed elektrit juhtivad kiired. Nendel kiirtel olevate laengute juhtimisega saavutatakse kas pidev ringliikumine või paigalseis.[2][3] Niisugune mootor ei vaja tugevat elektrivoolu juhtivaid vaskmähiseid ega püsimagneteid. Elektrostaatilise mootori loomise tegid võimalikuks edusammud suure võimsusega elektronlülitite ja uute isolatsioonimaterjalide loomisel. Tavalised elektrimootorid on optimeeritud suurtel pöörlemiskiirustel töötamiseks. Pöörlemiskiiruse vähendamiseks ja suurema pöördemomendi tekitamiseks kasutatakse reduktoreid. Elektrostaatiline mootor ei vaja reduktorit, sest mootori pöörlemiskiirust reguleeritakse elektroodide laengute muutmisega. See vähendab oluliselt mootori töötamisega kaasnevat müra, võimaldab tekitada suuri pöördemomente väikesel pöörlemiskiirusel ja ka hoida mootori rootorit paigalseisvana. Mootoris ei ole tavaliste elektrimootorite püsimagneteid, mille valmistamiseks vajatakse haruldasi muldmetalle, mille varud maailmas on väheste riikide kontrolli all. Olulised materjalid tavalises elektrimootoris on vask, elektrotehniline teras, koobalt, neodüüm, düsproosium, samaarium. Elektrostaatilises mootoris kasutatavad peamised keemilised elemendid on alumiinium, raud, süsinik, hapnik, vesinik ja vask. Tavalise mootori kaalust on vask 10%-20%, elektroteras 30%-40%, püsimagnetid 3%-10%. Elektrostaatilise mootori vastavad parameetrid on: vask 1%, elektroteras 0% ja püsimagnetid 0%.[4]
Elektrostaatilise mootori hinda tõstab vajadus kasutada uusi kalleid isolatsioonimaterjale ja kõrgepinget.[5]
Elektrostaatilised mootorid on jõudmas praktilisse kasutusse. FedEx võttis need kasutusele oma sorteerimiskeskuses konveierilindi ajamiks.[5]