See artikkel vajab ajakohastamist. (Oktoober 2024) |
Enefit Green AS | |
---|---|
Tüüp | aktsiaselts |
Börsil | Tallinna börs |
Asutatud | 9. november 2005 |
Asutaja | Eesti Energia |
Peakorter | Lelle tänav 22 Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti, Läti, Leedu, Poola |
Võtmeisikud | Aavo Kärmas (juhatuse esimees ja tegevjuht), Hando Sutter (nõukogu esimees) |
Valdkonnad | Taastuvenergia tootmine |
Käive | 256,1 mln € (+40,3%) (2022) |
Tegevuskasum | 117,1 mln € (+41%) (2022) |
Puhaskasum | 110,2 mln € (+38%) (2022) |
Vara | 1,064 mld € (+30%) (2022) |
Omanik | Eesti Energia – 77% aktsiatest |
Töötajaid | 178 (+8%) (2022) |
Tütarettevõtted | 26 tütarettevõtet, sh 8 Eestis |
Tunnuslause | Üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas |
Koduleht | https://enefitgreen.ee/avaleht |
Enefit Green on Eesti energeetikaettevõte, mis kuulub Eesti Energia energiakontserni. Enefit Green loodi 2016. aastal, et koondada kõik Eesti Energia taastuvenergia tootmisüksused ühte ettevõttesse. Enefit Greeni tootmisüksused asuvad Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, lisaks on arendusprojekt Soomes. Kokku on ettevõttel 22 tuuleparki, 38 päikeseelektrijaama, neli koostootmisjaama, pelletitehas ja hüdroelektrijaam.[1]
Enefit Green on Baltimaade juhtiv mitmekülgse taastuvenergia tootja. Elektrit toodetakse peamiselt tuulest, samuti olmejäätmetest, biomassist, päikese- ja hüdroenergia allikatest. Enefit Greenil on 26 tütarettevõtet. 2022. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil 456,4 MW installeeritud elektri tootmise koguvõimsust ja lisaks 110,0 MW reservvõimsust ning 81,2 MW installeeritud soojuse tootmise koguvõimsust, millele lisandus 574,9 MW reserv- ja tipuvõimsust. 2022. aastal toodeti 1118 GWh elektrienergiat ja 566 GWh soojusenergiat.[2]
2022. aasta lõpu seisuga on Enefit Greenil ehituses kolmes riigis – Eestis, Leedus ja Soomes – kokku kuus tuuleparki koguvõimsusega 546 megavatti. Lisaks on neil ehituses neli päikeseparki, millest kaks Eestis ja kaks Poolas koguvõimsusega 50 megavatti. Nende investeeringute kogumaht on üle 700 miljoni euro.[2]
Enefit Green AS ja tema tütarettevõtted toodavad taastuvenergiat, mida müüakse vahetult kolmandatele osapooltele (sh elektribörsile Nord Pool).[3]
Ettevõtte varasemad ärinimed on Aulepa Tuulepargid Osaühing, Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam Osaühing, Enefit Taastuvenergia Osaühing ja Enefit Taastuvenergia AS.[4]
Enefit Greenil on Eestis ja Leedus 22 tuuleparki[5], kus töötab kokku 165 tuulikut. Tuulikute koguvõimsus on 398 MW ja aastatoodang on ligikaudu 1 TWh elektrienergiat.[6] Ettevõtte koostootmisjaamad asuvad Irus, Paides, Valkas ja Brocenis. Hüdroelektrijaam asub Keila-Joal. 38 päikeseelektrijaama asuvad[5] Eestis ja Poolas ning pelletitehas Lätis.[7][5]
Enefit Greenile kuuluvad tuulepargid[8] | ||
---|---|---|
Nimi | Võimsus | Tuulikute arv |
MW | ||
Virtsu I tuulepark | 1,4 | 2 |
Aulepa tuulepark | 48 | 16 |
Narva tuhavälja tuulepark | 39 | 17 |
Paldiski tuulepark | 22,5 | 9 |
Šilute tuulepark | 60 | 24 |
Telšiai tuulepark | 70 | 13 (ehitamisel) |
Akmene tuulepark | 75 | 14 (ehitamisel, valmib 2023. aasta lõpuks)[5] |
Šilale II tuulepark | 43 | (ehitamisel, valmib 2023. aasta alguseks)[5] |
Purtse tuulepark | 21 | 4 (ehitamisel, valmib 2023. aastaks)[5][9] |
Tolpanvaara tuulepark | 72 | 13 (ehitamisel, valmib 2023. aastaks)[10] |
Enefit Greenile kuulub ka Lätis asuv tütarettevõte SIA Enefit Power and Heat Valka, mis toodab elektrit ja soojust Valkas.[8]
2019. aasta kuue esimese kuu jooksul tootsid Enefit Greenile kuuluvad tootmisüksused 626 GWh elektrienergiat ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes (449 GWh) 1,4 korda rohkem.[11]
Aastane elektrienergia tootmise maht 2019. aastal oli 1,2 TWh ehk 2,5 korda rohkem kui 2018. aastal.[12]
Aastane elektrienergia tootmise maht 2020. aastal oli 1,35 TWh.[5]
Enefit Greeni aktsiad on noteeritud alates 21. oktoobrist 2021 Tallinna börsi põhinimekirjas ning nendega saab kaubelda Nasdaq Balti börsil. Aktsiate kauplemistähis on EGR1T. Aktsia ISIN kood on EE3100137985. Enefit Greenil on noteeritud 264 276 232 aktsiat.[20] Seisuga 31. detsember 2022 oli Enefit Greenil 60 401 aktsionäri. 15,1% aktsiatest on jaeinvestorite omaduses.[2]
Jrk-nr | Aktsionär | Osalus seisuga 30. mai 2022, % |
Osalus seisuga 7. märts 2022, % |
Osalus seisuga 25. jaanuar 2022, % |
Osalus seisuga 4. november 2021, % |
---|---|---|---|---|---|
1 | Eesti Energia AS | 77,17 | 77,17 | 77,17 | 77,17 |
2 | EUROPEAN BANK FOR RECONSTRUCTION AND DEVELOPMENT | 1,54 | 1,54 | 1,54 | 1,54 |
3 | SEB AB/SAASTOPANKKI KORKO PLUS - SIJOITUSRAHASTO | 0,59 | 0,65 | 0,68 | 0,7 |
4 | NORDEA BANK ABP/NON TREATY CLIENTS | 0,41 | 0,54 | 0,75 | 0,78 |
5 | CITIBANK ( NEW YORK) / GOVERNMENT OF NORWAY | 0,36 | Ei olnud kuue suurima aktsionäri seas | ||
6 | SEB PROGRESSIIVNE PF | 0,31 | 0,31 | Ei olnud kuue suurima aktsionäri seas | Ei olnud kuue suurima aktsionäri seas |
7 | Clearstream Banking AG | 0,29 | 0,43 | 0,53 | 0,8 |
Ülejäänud aktsionärid omavad igaüks vähem kui 0,27% Enefit Greeni aktsiatest.
Fondidest omavad enim Enefit Greeni aktsiaid erinevad Swedbanki fondid (kokku 2,30% aktsiatest, võrreldes 7. märtsi seisuga +8,4% ). SEB grupi erinevad fondid kokku omavad 1,8% (võrreldes 7. märtsi seisuga –5,5% ) Enefit Greeni aktsiatest. LHV Group omab 0,22% aktsiatest.[21]
Aasta | Dividendide ex-kuupäev | Dividendide väljamakse kuupäev | Summa aktsia kohta (€) |
---|---|---|---|
2022 | 31. mai | 8. juuni | 0,151 € |
2021. aasta aprillis teatati, et Eesti riik plaanib viia Enefit Greeni kuni 49-protsendilise osaluse Tallinna börsile hiljemalt 2022. aasta esimeses pooles.[23] Ettevõtte aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) toimus sama aasta 5.–14. oktoobril. Pakuti 40 816 327 uut emiteeritavat lihtaktsiat. Lisaks pakkus Eesti Energia kuni 6 122 449 olemasolevat lihtaktsiat, võimalusega suurendada pakutavate olemasolevate lihtaktsiate arvu kuni 30 612 245 olemasoleva lihtaktsiani.[24] Pakkumise põhiosa ehk uute aktsiate emiteerimine märgiti üle rohkem kui neli korda. Märkimiskorraldusi esitas üle 60 000 jaeinvestori, mis teeb sellest suurima märkijate arvuga IPO Baltikumis. Pakkumise aktsiatest 55 protsenti jaotati jaeinvestoritele ja ülejäänud 45 protsenti institutsionaalsetele investoritele. Aktsiate esmase avaliku pakkumise lõplikuks hinnaks kujunes 2,90 eurot aktsia kohta.[25]
Aktsia esimesel kauplemispäeva lõpuks (21. oktoober 2021) tõusis aktsia hind võrreldes aktsiate esmase pakkumise hinnaga 20%, jõudes 3,49 euroni. Kokku tehti avapäeval 8546 tehingut, mille raames vahetas omanikku 3 351 831 aktsiat. Tehinguid tehti 11,7 miljoni euro ulatuses.[26]
Võrreldes aktsiate esmase avaliku pakkumise hinnaga oli aktsia hind aktsia esimese kauplemiskuu lõpuks ehk seisuga 21. november 2021 tõusnud 44%. Üks aktsia maksis siis 4,18 eurot. Nimetatud perioodil oli Enefit Greeni aktsia Nasdaq Balti börsi suurima hinnatõusuga aktsia. Samuti oli Enefit Greeni aktsia nimetatud perioodil Nasdaq Balti börsi suurima käibega ja tehingute koguarvuga aktsia.[27]