Eritrea vabadussõda | |||
---|---|---|---|
Osa Etioopia kodusõjast, külmast sõjast, Hiina-Nõukogude tülist ja Aafrika Sarve konfliktidest | |||
Eritrea vabadussõda kaardil: Eritrea mässulised Etioopia kaitsevägi Nõukogude armee ja merevägi Kuuba armee Etioopia poolt okupeeritud alad | |||
Toimumisaeg |
1. september 1961 – 24. mai 1991 (29 aastat, 8 kuud ja 4 nädalat) | ||
Toimumiskoht | Eritrea | ||
Tulemus |
ERVR-i võit
| ||
Territoriaalsed muudatused | Eritrea iseseisvub, Etioopia kaotab merepiiri | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
|
Etioopia kodusõda oli aastatel 1961–1991 toimunud relvakonflikt Etioopia valitsuse ja Eritrea vabadusvõitlejate vahel.
Eritrea oli 1880. aastatest olnud Itaalia koloonia. Pärast Itaalia lüüasaamist teises maailmasõjas oli Eritrea kuni 1951. aastani Suurbritannia protektoraat. ÜRO Peaassamblee hääletas otsustas, et Eritreast peab saama Etioopia osa, ning 1952. aastal moodustatigi Etioopia ja Eritrea Föderatsioon. Föderatsioon pidi kestma kümme aastat ning Eritreale lubati piiratud iseseisvust (neil oli enda parlament ja vähesel määral autonoomiat). Peaassamblee määras föderatsiooni protsessi eest vastutama Anzio Mattienzo. Algse plaani järgi pidi pärast kümmet föderatsiooniaastat Etioopiast eraldi riik saama, kuid kuna aastate jooksul Eritrea autonoomia vähenes ning rahulolematus Etioopia võimuga kasvas, algas juba 1961. aastal Eritrea Vabastusrinde (EVR) juhtimisel iseseisvusliikumine. Ametlikult algas vabadussõda 1. septembril 1961 Edela-Eritreas Adali mäel Agordati linna lähedal. Vabadussõda asus juhtima Hamid Idris Awate. 1962. aastal annekteeris Etioopia Eritrea.[2]
1974. aastal toimus Etioopia revolutsioon ning Etioopia Keisririik asendati marksist-leninistliku kommunistliku režiimiga. Uut võimu hakkasid Eritrea vastu toetama ka teised kommunistlikud riigid eesotsas Nõukogude Liiduga. Eritrea vabadusvõitlejaid toetasid samuti mitmed riigid nii diplomaatiliselt kui sõjaväeliselt. Eriti suurt abi saadi Hiina Rahvavabariigilt, kuid kui Etioopia 1972. aastal Pekingi valitsust ametlikult tunnustas, lõppes hiinlaste abi eritrealastele.
1977. aastal aeti EVR Eritreast välja ning vabadusvõitlust hakkas juhtima Eritrea Rahvavabastusrinne (ERVR), mis kasutas Etioopia kurnamiseks ära Ogadeni sõda. 1980. aastate teisel poolel lõppes Nõukogude Liidu abi Etioopiat juhtinud Etioopia Töölisparteile ning tänu Etioopia-sisestele pingetele õnnestus ERVR-il mais 1991 Etioopia väed Eritreas alistada.[3]
Kuu aega hiljem kukutati Addis Abebas võimule tulnud Etioopia Rahvademokraatliku Vabariigi valitsus. Riigipöörde korraldas ERVR-i abil Etioopia Rahva Revolutsiooniline Demokraatlik Rinne (ERRDR).[4] Aprillis 1993 toimus Eritrea iseseisvusreferendum, kus suur enamus eritrealastest omariikluse poolt hääletasid. Samal aastal iseseisvuski Eritrea Riik.