Ernst Krenkel

Ernst Krenkel (vene keeles Эрнст Теодорович Кренкель; 24. detsember 1903 Białystok, Grodna kubermang, Venemaa Keisririik – 8. detsember 1971 Moskva, Nõukogude Liit) oli saksa päritolu Nõukogude Liidu polaaruurija, radist, geograafiadoktor.

Ta töötas 1924. aastast polaarjaamades radistina. Võttis osa polaarekspeditsioonidest jäälõhkujal Georgi Sedov (1929), dirižaablil Graf Zeppelin (1931), laevadel Sibirjakov (1932) ja Tšeljuškin (1933–1934). 1935. aastal määrati ta Severnaja Zemlja saarestikus Oktoobrirevolutsiooni saare Olovjannõi neemel asuva polaarjaama ülemaks (polaarjaama koosseisus neli inimest).

6. juunist 1937 kuni 15. märtsini 1938 oli Krenkel esimese triiviva polaarjaama Severnõi Poljus radist. Osalemise eest triivi ajal tehtud Põhja-Jäämere uuringutes sai ta geograafiadoktori kraadi (väitekirja kaitsmata).

Hiljem oli Krenkel juhtival tööl. Ta on maetud Novodevitšje kalmistule Moskvas^[1].

Päritolu ja vanemad

Krenkeli isapoolsed esivanemad rändasid Venemaale 18. sajandil Saksamaalt. Ernsti isa Theodor Krenkel sündis 1863. aastal Harkivis aktsiisiametniku perekonnas. Ta õppis 1885–1887 Tartu ülikoolis võrdlevat keeleteadust.^[2] Ta sõitis Pihkvasse ja sooritas seal eksternina eksamid, mis andsid talle õiguse õpetada riigigümnaasiumi kõigis klassides saksa keelt. Mõni aeg hiljem kutsuti ta koduõpetajaks ühte Liivimaa mõisasse. Seal tutvus ta noore baltisakslannnast õpetaja Maria Kestneriga. 1896. aastal nad abiellusid.^[3]

Theodor Krenkeli alustas riigiteenistust Sarapulis, kolis siis Bakuusse ja sealt Białystokki, kus temast sai kommertskooli inspektor, kes vajadusel asendas direktorit, kui seda kohal ei olnud. Pidulikel juhtudel pani ta selga mundri: kolme ordeniga saterkuue, pähe kolmnurkse kübara, vööle seadis mõõga. Selline munder tegi kooliõpetajast ametivõimu esindaja. Tsiviilteenistuses jõudis ta välja teenida riiginõuniku aukraadi.^[3]^[4] 1903. aastal sündis Ernst. 1910. aastal kolis Krenkelite perekond Moskvasse^[5].

Tunnustus

1932 – Tööpunalipu orden
1934 – Punatähe orden
1937 – Lenini orden (27. juuni 1937)^[1]
1938 – Nõukogude Liidu kangelane (22. märts 1938; medal nr 73)^[1]
1938 – Lenini orden (22. märts 1938)^[1]
1938 – valiti Riikliku Geograafiaseltsi liikmeks
1946 – rinnamärk "NSV Liidu auradist"

Teosed

1933 – "Дирижабль в Арктике". Госмашметиздат (88 lk; kaasautor Fjodor Assberg)
1938 – "Девять месяцев на дрейфующей станции "Северный Полюс"". Государственное издательство политической литературы (232 lk; kaasautorid Ivan Papanin, Pjotr Širšov ja Jevgeni Fjodorov)
1940 – "Четыре товарища". Главсевморпуть (232 lk)
1957 – "Через океан на дрейфующих льдах". Географгиз (384 lk; kaasautorid Ivan Papanin ja Vassili Burhanov)
1973 – "RAEM - мои позывные". Советская Россия (496 lk)

Tõlked eesti keelde

1979 – Minu kutsung on RAEM. Tõlkinud Ralf Toming. Tallinn: Eesti Raamat (trükiarv 40 000 eks) [1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Кренкель Эрнст Теодорович. warheroes.ru
↑ https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000433,00849.html?prozent=
↑ ^3,0 ^3,1 Ernst Krenkel. "Minu kutsung on RAEM". Eesti Raamat, 1979. Lk 7–8
↑ Ernst Krenkel. "Minu kutsung on RAEM". Eesti Raamat, 1979. Lk 12
↑ Ernst Krenkel. "Minu kutsung on RAEM". Eesti Raamat, 1979. Lk 15

Kirjandus

1977: "Наш Кренкель". Составители Борис Кремер, Н. Болотников. Гидрометеоиздат (176 lk)

Välislingid

Vene Põhjanaba ekspeditsioon Tallinnas (1938). Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 12, 4/6. efis.ee
Б. А. Кремер. "Эрнст Кренкель – радист и полярник". vivovoco.ibmh.msk.su

[war-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Кренкель Эрнст Теодорович. warheroes.ru

[2] ttps://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000433,00849.html?prozent=

[ern7-3] 3,0 ^3,1 Ernst Krenkel. "Minu kutsung on RAEM". Eesti Raamat, 1979. Lk 7–8

[ern12-4] Ernst Krenkel. "Minu kutsung on RAEM". Eesti Raamat, 1979. Lk 12

[ern15-5] Ernst Krenkel. "Minu kutsung on RAEM". Eesti Raamat, 1979. Lk 15

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]