Ettevõtlusõpe on õpe, mis arendab õppija ettevõtlikkust ja/või valmistab teda ettevõtluseks ette. Mõiste ettevõtlusõpe tähendus oleneb sellest, kuidas on määratletud mõiste ettevõtlus.
Ettevõtlus on regulaarne majandustegevus eesmärgiga saada tulu kauba või teenuse tootmisest ja müügist. Ettevõtluse aluseks on ettevõtte asutamine ja selle käigushoidmine.[1] Sellise määratluse kohaselt on ettevõtlusõpe ettevõtluseks ettevalmistav õpe, mille keskmes on ettevõtte loomise ja arendamise protsess.
Ettevõtlus on dünaamiline ja sotsiaalne protsess, mille keskmes on üksikisikute või nende rühmade sihipärane tegutsemine kindlas sotsiaalses, kultuurilises, ärilises vm kontekstis, et viia ellu uuendusi. Sellisest määratlusest lähtuva ettevõtlusõppe alus on ettevõtlikkus ehk komplekt isikuomadusi, mis suurendavad isiku võimekust märgata ja realiseerida võimalusi ning millel põhinevad ideede teostamiseks vajalikud teadmised ja oskused.[2] Ettevõtlusõppe eesmärk on arendada ettevõtlikkust, mitte lihtsalt valmistada inimesi ette äritegevuseks, kuid mõnel juhul võib ettevõtlikkuse arendamine viia ettevõtluseni (ettevõtte loomiseni).[3] Ettevõtlusõpe on elukestva õppe osa.[4]
Ettevõtlusõpe multidistsiplinaarse õppena on peale majandusteaduse seotud ka sotsiaalpsühholoogia, antropoloogia, pedagoogika ja ärijuhtimisega.[4] Just ettevõtlusõppe laienemine kõrghariduse majanduserialadelt mittemajanduserialadele on kaasa toonud paradigma muutuse, st liikumise kitsa tähenduse juurest laiema tähenduse juurde, seades fookusse praktiliste teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamise, mitte uue ettevõtte loomise majandusliku kasu eesmärgil.[5] Kuna ettevõtlusõppe tuuma moodustavad siiski ärijuhtimise ja majandusega seotud teemad, kuulub ettevõtlusõpe traditsiooniliselt majandusteaduse vastutusalasse.[4]
Suurbritannias ja Iirimaal on kasutusel terminid enterprise education ja enterprising education, millega märgitakse õpet, mille eesmärk on arendada ettevõtlikke inimesi, soodustada ettevõtlikku käitumist ning leida võimalusi, kuidas suurendada aktiivõppemeetodite abil inimeste enesekindlust ja -usaldust. Seevastu Põhja-Ameerikas ja mujal laiemalt kasutatav termin entrepreneurship education viitab õppele, mis keskendub eelkõige ettevõtluse edendamisele, sh väikeettevõtete arengu toetamisele. Seega kasutatakse terminit enterprising nii sotsiaalses, kultuurilises kui ka ärilises kontekstis, kuid entrepreneurship seostub eeskätt ärikavatsustega. Aja jooksul on hakatud neid kasutama sünonüümselt.[4]
Sisulisest erinevusest hoolimata on terminid enterprise/enterprising education ja entrepreneurship education tõlgitud eesti keelde enamasti kas ettevõtlushariduse või ettevõtlusõppena.[4] Kuna enterprise/enterprising viitab ettevõtlikkusele ja entrepreneurship ettevõtlusele, võib eristada vastavalt ka ettevõtlikkusõpet ja ettevõtlusõpet: ettevõtlikkusõppes kujundatakse ettevõtlikku hoiakut ja ettevõtlusõppes pakutakse ettevõtlusega tegelemiseks, organisatsioonide loomiseks ja edendamiseks vajalikke teadmisi.[6]
Süsteemne ettevõtlusõpe on alguse saanud 1947. aastal, kui professor Myles Mace hakkas Harvardi ülikoolis õpetama ettevõtluskursust "The management of new enterprises". 1953. aastal alustas Peter Drucker New Yorgi ülikoolis ettevõtluse ja innovatsiooni kursusega. Esimene selle valdkonna bakalaureuseastme õppekava avati 1968. aastal Bostoni kolledžis. Õppe fookuses olid juhtimisteoreetilised teadmised, seevastu ettevõtja isikuomaduste arendamine oli tagaplaanil. 1980. aastatel hakati ettevõtlusõppes üha suuremat tähelepanu pöörama iseseisva ettevõtlusega alustamisele.[4]
Tänapäevast ettevõtlusõpet on mõjutanud järgmised tegurid:
Ettevõtlusõppes on tähtis ainesisu terviklik ja süsteemne käsitlus ning aktiivne osalemine õppes.[3] Ettevõtlusõpet võidakse anda mõnes õppekavasse kuuluvas ettevõtlusaines või mõnel eraldi kursusel (nt kutsearendus, loovustreening), samuti saab seda integreerida erialaainetesse.[5]
Ettevõtlusõppe üks levinumaid õppeviise on kogemusõpe (ingl experiential learning), mis sobib kokku kasvatusteadustes levinud sotsiaalkonstruktivistliku õpikäsitusega (ingl socio-constructivist learning). Eesmärk on pakkuda sügavat ja mõtestatud õppimiskogemust.[5]
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)