Euroopa stabiilsusmehhanism

Euroopa Stabiilsusmehhanismiga ühinenud (sinisega) EL liikmesriigid.

Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), inglise keeles: European Stability Mechanism, on Euroopa võlakriisi käigus asutatud ja Luksemburgis registreeritud eraõiguslik aktsiaselts, mille tegevuse ametlikuks eesmärgiks on euroala riikide valitsuste, tegelikult aga neile laenusid jagavate pankade finantsstabiilsuse tagamine.

ESM-i asutamise põhjused

2007. aastal Ameerika Ühendriikides kinnisvaramulli lõhkemisest alanud finantskriis põhjustas üleüldise likviidsuskriisi Euroopa laenuturul. See tõstis laenuraha kulud (intressid) võlakirjade turul nii kõrgeks, et see ületas laenudest (mitte maksutuludest) elavate riikide võime kanda võetud kohustusi.

Selle tulemusena tekkis oht, et seni laenuraha „lennukilt külvanud“ pangad ja fondid võivad kaotada väljalaenatud summad. Kuna laenuandjad ei tahtnud sellega leppida, siis suutis nende lobitöö viia valitud poliitikud ja palgatud ametnikud niikaugele, et nad otsustasid pankadele „halvaks läinud“ laenude läbi kaotatud raha kompenseerida maksumaksjatelt laekunud vahenditega.

ESM-i asutamine

Euroopa võlakriisi lahendamine algas euroala riikide rahandusministrite isikliku initsiatiiviga, mille raames nad asutasid maksumaksja rahadega, selleks seadusandlikult organilt luba saamata, Euroopa Finantsstabiilsuse fondi^[1](EFSF), inglise keeles: European Financial Stability Facility.^[2]

EFSF oli eraõiguslik aktsiaselts, mis oli registreeritud maksuparadiisina tuntust kogunud Luksemburgis. Viimase põhjuseks oli ilmselt asjaolu, et seal saab väga kiiresti asutada ettevõtteid, kuid sealsete ettevõtete dokumentatsioon ei ole võõrastele kättesaadav.

Selle – "ametnike ebaseadusliku erainitsiatiivi" – legaliseerimiseks otsustada asutada uus eraõiguslik aktsiaselts Euroopa Stabiilsus Mehhanism (ESM). Selle asutamise legaliseerimiseks esitasid eurotsooni riikide valitsused oma seadusandlikele organitele vastavad seaduseelnõud. Pärast mõningate raskuste ületamist said nad ka oma parlamentidelt selleks vajalikud volitused. Varasem EFSF sulatati vaiksel ESM-i nende ühendamise läbi.

Nii EFSF-i kui ka ESM-i asutamisel rikuti Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL, mis on EL põhiseadus) artikkel 125, mis sätestab:

ELTL, artikkel 125

1. Liit ei kanna vastutust ega võta enda peale liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike isikute või riigi osalusega äriühingute kohustusi; eelöeldu ei piira vastastikuste finantstagatiste andmist konkreetse projekti ühiseks teostamiseks. Liikmesriik ei kanna vastutust ega võta enda peale teiste liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike isikute või riigi osalusega äriühingute kohustusi; eelöeldu ei piira vastastikuste finantstagatiste andmist konkreetse projekti ühiseks teostamiseks.

2. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga täpsustada vajaduse korral määratlused artiklites 123 ja 124 ning käesolevas artiklis sätestatud keelu kohaldamiseks.

ESM-i asutajariigid

ESM-i asutamislepingule kirjutasid alla, st sellega ühinesid kõik euroala riigid: Belgia Kuningriik, Saksa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovakkia Vabariik ja Soome Vabariik.

Hiljem on ESM'iga ühinenud veel Läti Vabariik ja Leedu Vabariik.

Järgnevalt mõned kõige problemaatilisemad kohad sellest lepingust:

ESM-i asutamisleping

ESM-i asutamisleping on otseses vastuolus demokraatliku riigikorralduse aluspõhimõtetega, kuna see asetab ühe eraõigusliku aktsiaseltsi kõrgemale riikide suveräänusest, rikub võimude lahususe, kodanikuõiguste ja liberaalse turumajanduse aluspõhimõtteid.

Toome siinkohal välja olulisemad neist:

Artikkel 5 ja 6, Juhatajate nõukogu

Eesti kodanikud valivad oma esindajad Riigikogusse. Need – meilt volituse saanud – esindajad valivad meie nimel ametisse poliitilised ametnikud ehk ministrid. Nüüd on aga üks nendest valitud ministritest (Jürgen Ligi) volitusi omamata osalenud eraõigusliku aktsiaseltsi asutamises.

Art. 5. Lg 1 Iga liikmesriik määrab juhatajate nõukokku liikme ja asendusliikme. Juhatajate nõukogu liige peab olema rahandusvaldkonna eest vastutav valitsuse liige, Eesti puhul rahandusminister.

Lg 6. Soovi korral on juhatajate nõukogul võimalik otsustusõigust delegeerida direktorite nõukogule

Art 6. Lg 1. Iga juhataja nimetab direktorite nõukokku ühe direktori ja asedirektori.

Artikkel 8. Lubatud aktsiakapital

Lg 1. ESM-i lubatud aktsiakapital 700 miljardit eurot ning maksimaalne laenuvõime seisuga 2014. aasta seisuga on 500 miljardit.

Lg. 2 kohaselt jaguneb lubatud aktsiakapital sissemakstavaks kapitaliks ja sissenõutavaks kapitaliks. Sissemakstava kapitali suurus on 80 mld eurot, millest tuleneb, et sissenõutava kapitali suurus on 620 mld eurot.

Lepingu II lisa kohaselt on Eesti osalus 0,25580% ehk 13 020 aktsiat, maksumusega 1 302 000 000 eurot. Eesti pidi tegema kohe sissemakse suuruses 204,64 miljonit eurot ja sissenõutav kapital 1,58596 miljardit eurot. Läbirääkimiste tulemusena alandati Eesti sissemakse suurust ajutiselt (12. aastaks) 25% võrra, mistõttu esmane sissemakse tuleb teha 148,8 miljoni euro suuruses summas. Sisse nõutava kapitali summa jäi samaks. ^[3] Kui arvestada Eesti elanike arvuks 1,3 miljonit inimest siis tähendab see, et iga inimese kohta maksti sisse 115 eurot ja nõude esitamisel tuleb kohe tasuda veel iga inimese kohta 1220 eurot. Kui aga arvestada, et maksumaksjate arv Eestis on vaid ca 670 tuhat inimest, siis iga maksumaksja kohta on vastavalt 222 ja 2370 eurot.

Vastavalt ESM'i 2016. majandusaruandele on Eesti Vabariik märkinud 13 020 aktsiat (1 302 miljonit eurot) ja tasunud 148,8 miljonit eurot ESM'ile.

Artikkel 9. Kapitali sissenõudmine

See ESM-i artikkel on kõige karjuvamas vastuolus demokraatia ja võimude lahususe põhimõtetega. Vastavalt artikkel 6. on Eesti rahandusminister määranud ametisse eraisikud, kellel on eraõigusliku aktsiaseltsi ESM-i töötajatena piiramatu õigus maksustada ükskõik milliste summadega aegade lõpuni kõiki eurotsooni kodanikke läbi liikmesriikide riigieelarvete. Seejuures ei ole maksumaksjatest kodanikel mitte mingit arvamuse avaldamise õigust, vastuväidetest rääkimata.

1. Juhatajate nõukogu võib lubatud sissemaksmata kapitali igal ajal sisse nõuda ja kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad ESM-i liikmesriigid sissemakse tegema.

2. Direktorite nõukogu võib lubatud sissemaksmata kapitali sisse nõuda lihthäälteenamusega tehtud otsusega (mida võib juhatajate nõukogu artikliga 10 ette nähtud korras muuta), et taastada sissemakstud kapitali tase, kui see on kahju kandmise tõttu vähenenud allapoole artikli 8 lõikes 2 sätestatud taset, ja kehtestada asjakohase tähtaja, mille jooksul peavad ESM-i liikmed sissemakse tegema.

3. Tegevdirektor nõuab lubatud sissemaksmata kapitali sisse õigel ajal, kui seda on vaja, et vältida ESM-i võlausaldajate suhtes võetud maksegraafikute järgsete või muude maksekohustuse täitmatajätmist. Tegevdirektor teavitab direktorite nõukogu ja juhatajate nõukogu sellisest kapitali sissenõudmisest. Juhul kui tuvastatakse ESM-i vahendite võimalik puudujääk, nõuab tegevdirektor sellise lubatud sissemaksmata kapitali sisse võimalikult kiiresti, tagamaks, et ESM-il on piisavalt vahendeid, et tähtajaks täielikult täita võlausaldajate ees võetud maksekohustused. ESM-'i liikmed kohustuvad tingimusteta ja pöördumatult tegema kapitali sissemakse, mida tegevdirektor on neilt käesoleva lõike kohaselt nõudnud, 7 päeva jooksul pärast sellise nõude saamist.

4. Direktorite nõukogu määrab kindlaks üksikasjalikud tingimused, mida kohaldatakse käesoleva artikli kohase kapitali sissenõudmise korral.

Artikkel 32. Õiguslik seisund, privileegid ja immuniteet

3. ESM-i omand ja varad on puutumatu igasuguse kohtumenetluste suhtes.

4. ESM-i omand, vahendid ja varad on olenemata nende asukohast ja kuuluvusest puutumatud täitev-, kohtu-, haldus- või seadusandliku tegevuse raames toimuva läbiotsimise, arestimise, konfiskeerimise, sundvõõrandamise või muu kinnipidamise, ülevõtmise või sekkumise osas.

5. ESM-i arhiivid ja kõik ESM-ile kuuluvad või tema valduses olevad dokumendid on puutumatud.

6. ESM-i valduses olevad ruumid on puutumatud.

7. ESM-i ametlikule suhtlemisele tuleb anda sama kohtlemine nagu ESM-i liikme ametlikule suhtlemisele. (st ta võrdsustatakse riigiga)

Artikkel 35. Isikute immuniteet

ESM-i juhtide ja töötajate isikud on õiguslikult puutumatud, st nad omavad täielikku immuniteeti igasuguse õigusliku menetluse suhtes, mis on pööratud nende vastu ükskõik millisest kuritoe süüdistusest tulenevalt.

Artikkel 34. Ametisaladus

Kõikidele juhatajate nõukogu, direktorite nõukogu liikmetele ja kunagistele liikmetele või teistele, kes töötavad või on töötanud ESM-iga, laieneb ametialase saladuse hoidmise nõue.

Praktikas tähendab see, et neil on õigus keelduda vastuste andmisest ükskõik millise riigi või EL õiguskaitseorganitele.

Artikkel 36. Maksuvabastus

ESM kui äriühing on vabastatud kõikidest maksukohustustest, sh ka impordimaksudest, mis pakub selle liikmetele suurepärast võimalust mustaks kaubanduseks, kuna neid ei või keegi kontrollida ega ka karistada:

1. ESM-i ametliku tegevuse ulatuses on tema varad, tulud ja omand ning käesoleva lepingu kohane tegevus ja tehingud vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

2. Igal võimalusel võtavad ESM-i liikmed asjakohaseid meetmeid, et hüvitada või tagastada vallas- ja kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud ja müügimaksud, kui ESM teeb ametlikuks kasutuseks märkimisväärseid oste, mille hind sisaldab selliseid makse.

3. Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

4. ESM-i imporditud kaubad, mis on vajalikud tema ametlikuks tegevuseks, on vabastatud kõikidest impordimaksudest ning kõikidest impordikeeldudest ja -piirangutest.

5. ESM-i poolt ESM-i töötajatele makstud töötasude ja hüvitiste suhtes kohaldatakse ESM-i kasuks kehtestatud organisatsioonisisest maksu vastavalt juhatajate nõukogu vastuvõetud eeskirjadele. Sellised töötasud ja hüvitised ei kuulu alates kõnealuse maksu kohaldamise kuupäevast maksustamisele siseriikliku tulumaksuga.

6. Mingeid makse ei nõuta sisse ESM-i välja antud kohustustelt või väärtpaberitelt, sealhulgas nendelt makstavatelt intressidelt või dividendidelt, olenemata sellest, kellele kõnealused kohustused või väärtpaberid kuuluvad, järgmistel juhtudel: a) kui see on diskrimineeriv selliste kohustuste või väärtpaberite suhtes üksnes nende päritolust tulenevatel põhjustel või b) kui sellise maksustamise ainsaks juriidiliseks aluseks on koht või vääring, kus või milles see on välja antud, sisse nõutud või makstud, või ESM-i mõne kontori või tegevuskoha asukoht.

Artikkel 37. Tõlgendamine ja vaidluste lahendamine.

See artikkel sätestab, et kõikides vaidlustes, mis tekivad maksumaksjatel ESM-iga lahendab ESM-i nõukogu ise tekkinud huvide konflikti, kuigi ta on üks osapool vaidluses, kellel on selles omahuvi. Ja kui maksumaksjate esindaja kaebab ESM-i juhatajate nõukogu otsuse edasi EL Kohtule, siis pole EL Kohtu otsus siduv ESM-i jaoks!

1. Käesoleva lepingu ja ESM-i muude õigusaktide sätete tõlgendamise või kohaldamise küsimus, mis tekib ESM-i liikme ja ESM-i vahel või ESM-i liikmete vahel, esitatakse otsustamiseks direktorite nõukogule.

2. Juhatajate nõukogu lahendab kõik vaidlused, mis tekivad ESM-i liikme ja ESM-i vahel või ESM-i liikmete vahel käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle, sealhulgas kõik vaidlused selle üle, kas ESM-i vastuvõetud otsused on kooskõlas käesoleva lepinguga. Asjaomas(t)e ESM-i liikme(te) poolt ametisse nimetatud juhatajate nõukogu liikmete hääleõigus peatatakse, kui juhatajate nõukogu hääletab nimetatud otsuse üle ning otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälte arv arvutatakse vastavalt ümber.

3. Kui ESM-i liige lõikes 2 osutatud otsuse vaidlustab, esitatakse vaidlus Euroopa Liidu Kohtule. Euroopa Liidu Kohtu otsus on poolte jaoks siduv ja nad võtavad selle täitmiseks vajalikud meetmed ajavahemiku jooksul, mille nimetatud kohus on määranud.

Lisaks

Vabariigi valitsus esitas Riigikogule 2013. aasta oktoobris oma majandusaruande osalemisest aktsiaseltsis Euroopa Stabiilsusmehhanism.^[4]

ESM 2016. aasta majandusaruanne

ESM'il oli 2016. aasta lõpu seisuga vara 707,0 miljardi euro väärtuses. Rahalist tuge on antud Hispaaniale, Küprosele ja Kreekale kokku 72,7 miljardi euro väärtuses. Küprosele väljastati finantsabi 2015. aastal 2,7 miljardit eurot ning Kreekale 2015. aastal 64,6 ja 2016. aastal 54,3 miljardit eurot.

ESM'i tulud olid 2015. aastal 483,7 ja 2016. aastal 684,2 miljonit eurot ning netokasum finantsoperatsioonidelt vastavalt 438,8 (2015) ning 287,1 miljonit eurot (2016). ESM'i personalikulud oli vastavalt aastatele 2015: 22,5 ja 2016: 27,3 miljonit eurot, halduskulud 2015: 26,7 ja 2017: 25,7 miljonit eurot.

ESM'i kasum 2016. aastast oli 569 miljonit eurot ja investeerimisfondi lisandus 55,5 miljonit eurot.^[5]

EFSF'i varadest (241 mrd eur) on välja laenatud 204 miljardit eurot Kreekale, Portugalile ja Iirimaale. EFSF'i tulud olid aastal 2016: 130,7, kulud 27,6 ja kasum 103,1 miljonit eurot. Kreeka laenuintressidest teenitud 1,3 miljardit eurot lisati põhikapitalile.

EFSF'ist uusi laene enam välja ei anta.

Viited

1. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2014. Vaadatud 13. aprillil 2014.
2. https://en.wikipedia.org/wiki/European_Stability_Mechanism
3. Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 20 ja 86;https://web.archive.org/web/20140413213750/http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/uudised/taustamaterjalid/2012/ESM/Seletuskiri.pdf
4. Vabariigi Valitsus; http://www.fin.ee/public/VV_aruanne_Riigikogule_Eesti_osalemisest_ESMis_final.pdf^{[alaline kõdulink]}
5. ESM (15.06.2017). "ESM Annual Report 2016". Vaadatud 12.02.2018.