Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor on võistlus, mille võitja pääseb osalema Eurovisiooni lauluvõistlusele. Eesti eelvoor kannab alates 2009. aastast pealkirja "Eesti Laul", aastatel 1993–2008 oli see "Eurolaul" (varem ka "Eesti eurolaul").
Eesti Televisioon kandis esimest korda Eurovisiooni lauluvõistluse üle Rootsist aastal 1992, mis andis Eestile õiguse järgmisel aastal ka ise lauluvõistlusel osaleda. Projekti juhiks valiti ETV režissöör Jüri Pihel (jäi sellesse ametisse aastani 1997) ja esimesel katsetusel kaasati abiks produtsent Jüri Makarov. Tallinnast kommenteerisid võistlust, kus Eesti veel ei osalenud, Olavi Pihlamägi ja Ivo Linna.
"Eurolaul 1993" eelvoorus osales 8 laulu, igaühe esitajaks valiti Jaak Joala soovitusel Janika Sillamaa (võimaliku variandina ringles ka Evelin Samueli ja Tanja Izotova nimi). Laulud esitati ja neid hinnati ETV stuudios; punktid jagas kohalikest muusikaekspertidest koostatud žürii. Saatejuht oli Mart Sander. Kuigi võidulauluks osutus "Muretut meelt ja südametuld", on populaarseks jäänud ka "Lootus", mille mudilaskoorid kandsid ette 1999. aasta üldlaulupeol. Võidulaul saavutas Ljubljanas korraldatud Ida-Euroopa maade eelvoorus seitsme loo seas viienda koha – seega lõppvõistlusele Iirimaale Millstreeti ei pääsenud.
"Eurolaul 1994" sai toimuda tänu Eurovisiooni muutunud reeglitele, mis võimaldas eelnenud aastal Ljubljana eelvoorus ebaõnnestunud riikidel (nende seas Eestil) osaleda lõppvõistlusel Iirimaal Dublinis. Kohalik eelvoor peeti Tallinna linnahallis, osales kümme laulu, võitjaks osutus kohalikest ekspertidest koostatud žürii (Kare Kauks, Helgi Erilaid, Kojamees, Uno Loop jm) otsusel Silvi Vrait. Publiku lemmikuks pärjati aga Hedvig Hansoni ja Pearu Pauluse "Kallim kullast". Õhtujuhid olid Reet Oja ja Guido Kangur.
"Eurolaul 1995" jäi toimumata, sest Eesti kehv tulemus Dublinis 1994 ei võimaldanud 1995. aasta konkursil Dublinis osaleda. Selle asemel korraldas ETV 1994. aasta lõpus alternatiivse uue muusika konkursi "Uus laul 1994", mille finaal peeti Tallinna linnahallis; võitis Evelin Samuel lauluga "Vari ja roos".
"Eurolaul 1996" algas kasina huviga võistluse vastu – eelkonkursile laekus vaid 18 teost, millest televoorus esitleti 13. Võitjaks osutus pärast viigiseisu Maarja-Liis Ilusa ja Ivo Linna duett "Kaelakee hääl" Kadri Hundi esitatud pala "Me rõõm ei kao" vastu. Telesaade läks eetrisse ööklubist Dekoltee, õhtujuhid olid Karmel Eikner ja Marko Reikop. Esimest korda valis võiduloo rahvusvaheline žürii ja seesama edu toonud süsteem püsis muutumatuna aastani 2003.
"Eurolaul 1997" televooru pääses 8 laulu, võidu sai teist aastast järjest Maarja-Liis Ilus lauluga "Keelatud maa". Rahvahääletuse lemmikuks kuulutati Maarja-Liis Ilusa ja Hanna-Liina Võsa "Aeg". Vahepalana esines Tallinna linnahallis peetud võistlusel Bonnie Tyler. Õhtujuhid olid Anu Välba ja Marko Reikop. Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis Dublinis katsetasid esimesed riigid (Inglismaa, Saksamaa, Itaalia, Rootsi ja Šveits) esimest korda rahvahääletust, mis aasta hiljem oli juba peaaegu eranditult domineeriv.
"Eurolaul 1998" naasis ETV stuudiosse. Kümnest palast osutus võitjaks Koit Toome, kellele Evelin Samuel lauluga "Unistus igavesest päevast" kaotas viimases hääletusvoorus vaid 3 punktiga, olles kogu hääletuse aja edetabelit juhtinud. Nii žürii kui ka rahva maitse langesid siiski kokku – võitja oli "Mere lapsed". Esimest korda oli projektijuht Juhan Paadam, saatejuhid aga taas Anu Välba ja Marko Reikop – viimane kargu ja kipsis jalaga.
"Eurolaul 1999" võitjaks valiti Evelin Samuel & Camille, ent rahvahääletusel osutus populaarseimaks Joel de Luna esitatud "Opera on Fire" (Evelin Samuel jäi rahvahääletusel teiseks). Samueli lauldud "Diamond of Night" oli esimene Eesti esinduslaul, mis kõlas inglise keeles. Saatejuhid olid Romi Erlach ja Marko Reikop.
"Eurolaul 2000". Žürii ja rahva maitse langesid kokku, võistluse võitis Eda-Ines Etti looga "Once in a Lifetime". Evelin Samuel sai 3. koha. Neljandat aastat järjest oli võistlustules ka Katrin Mandel (Kate). Õhtujuht oli Marko Reikop.
"Eurolaul 2001". Osales üle aastate taas ainult 8 laulu; nii publikuhääletuse kui ka žürii arvates oli parim "Everybody", mis üllatuslikult võitis Kopenhaageni Parkeni staadionil peetud kõigi aegade suurima publiku arvuga (36 000 pealtvaatajat) Eurovisiooni lauluvõistluse, kus 12 punkti vääriliseks pidas Padari-Bentoni lugu 9 riiki. Eurolaulus aga pistsid veel omavahel rinda näiteks Kadi Toom, Tui Hirv ja Liisi Koikson. Eurolaulu saatejuhid olid Elektra ja Marko Reikop.
"Eurolaul 2002" toimus üle aastate taas avalikult publiku ees – Tallinna linnahallis. Osales 10 laulu ja võitis rootslanna Sahlene, ent publiku arvates tulnuks Saku Suurhalli võistlema saata Nightlight Duo "Another Country Song" (žürii edetabelis teine koht). Erikülalistena olid linnahalli laval kõik varem Eestit esindanud lauljad oma võidulugudega, v.a Tanel Padar ja Dave Benton. Õhtujuhid olid Karmel Eikner ja Marko Reikop.
"Eurolaul 2003" naasis ETV stuudiosse, kuhu see jäi aastateks. Võistles 10 laulu, mille seast rahvas valis lemmikuks Vanilla Ninja, žürii aga eelistas Ruffust. Erikülalisena viibis telesaates Sahlene. Eurovisioonile üritasid taas pääseda Koit Toome koos taustalauljate Evelin Samueli ja Maarja-Liis Ilusaga, ent varasem võidukas trio kaotas Vaiko Eplikule kõigest 1 punktiga. Õhtujuhid olid Romi Erlach ja Marko Reikop.
"Eurolaul 2004" katsetas esimest korda rahvahääletust, mis otsustaski lõpliku võitja – selleks osutus Neiokõsõ, mispeale kõlas konkurentide seast protestihääli, sest osa punkte olevat telefonihääletusel jäänud lugemata (see väide ei saanud aga kinnitust). Võistlustules oli ka Maarja-Liis Ilus (4. koht). Õhtujuhid olid Karmel Eikner ja Marko Reikop.
"Eurolaul 2005" jäi püsima rahvahääletuse juurde – võitis tüdrukutebänd Suntribe, kellele kaotas napilt Laura (looga "Moonwalk"), kes oli ka Suntribe'i liige. Võistlustules oli ka USA-s elav modell Eha Urbsalu. Õhtujuhid olid Ines ja Marko Reikop.
"Eurolaul 2006" naasis rahvusvahelise žürii hääletuse juurde ning võitjaks osutus rootsi laulja Sandra Oxenryd. Eesti publik eelistanuks Ateenas laval näha aga Meribel Müürsepa esitatud "Mr Righti", mis jäi žürii tablis 4. kohale. Favoriit Eda-Ines Etti looga "Iseendale" jäi mõlemas arvestuses teisele kohale, seega žürii ja rahva häälte liitmisel oleks Ines võitnud taas võimaluse esindada Eestit. Õhtujuhid olid Gerli Padar ja Marko Reikop.
"Eurolaul 2007" katsetas taas rahvahääletust, mille võitis Gerli Padar. Võistlustules oli tagasi ka Ines, kes ei äratanud võistlusel suurt tähelepanu, Vanilla Ninjagi pidi leppima vaid 4. kohaga. Vahepalana esitasid tuntud popartistid tõlgendusi uuematest ja vanematest Eurovisiooni lauludest. Õhtujuhid olid Maarja-Liis Ilus ja Marko Reikop.
"Eurolaul 2008" jäi rahvahääletuse juurde, võitis Kreisiraadio. Põhikonkurendid Iiris Vesik ja Birgit Õigemeel pidid leppima 2. ja 3. kohaga. Võidumeeskonda kritiseeriti teravalt labasevõitu esituse ja serbohorvaadi keele naeruvääristamise pärast. Õhtujuhid olid Eda-Ines Etti ja Marko Reikop. Peaprodutsent Juhan Paadamile jäi see viimaseks aastaks Eurolaulu ja Eurovisiooni projektijuhina ERR-is.
2008. aasta oktoobris tegi ERR otsuse, et "Eurolaulu" vahetab välja laulukonkurss "Eesti Laul 2009". Võistluse peaprodutsendiks valiti Heidy Purga, kelle sõnul on "Eesti Laul" täiesti uus lauluvõistlus, mille eesmärk ei ole saata lugu Eurovisioonile, vaid tuua esile uut Eesti muusikat.
Lauluvõistlusele saadeti 110 lugu, mis ületas viimaste aastate numbrid. Finaali valis 11-liikmeline žürii 10 lugu. Jaanuari lõpus näidati otseülekandena rahvale kümmet lugu, millele järgnes mitu erisaadet. Finaal toimus 7. märtsil 2009 ETV stuudios. Saatejuhid olid Henry Kõrvits ja Robert Kõrvits. Ka finaali hääletussüsteem oli muutunud. Esimeses voorus valis žürii koos rahvaga välja kaks parimat, kes olid Urban Symphony ja traFFic. Vaid ühe punktiga jäi superfinaalist välja rahva lemmik Laura. Võitja otsustati rahvahääletusel, mille võitis ülekaalukalt Urban Symphony lauluga "Rändajad".
Lauluvõistlusele saadeti 155 lugu, mis on Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorude rekord. Finaali valis 11-liikmeline žürii 10 lugu. Esialgu finaali pääsenud Nikita Bogdanovi lugu "Made Me Cry" diskvalifitseeriti, sest lugu avalikustati Youtube'is suvel 2009, mis oli aga vastuolus lauluvõistluse reeglitega. Lauluvõistluse finaal toimus avaliku kontserdina Nokia kontserdimajas 12. märtsil. Saatejuhid olid Ott Sepp ja Märt Avandi. Esimeses voorus valis žürii koos rahvaga välja kaks parimat, kes olid Lenna Kuurmaa ja Malcolm Lincoln & Manpower 4. Teises voorus otsustati telefonihääletusel võitja, kelleks sai 54 protsendiga Malcolm Lincoln & Manpower 4 lauluga "Siren".
2011. aasta lauluvõistlusele esitati 140 lugu, millest 135 kvalifitseerus võistlusele. Esimest korda nii "Eesti Laulu" kui ka Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorude ajaloos korraldati poolfinaalid. Poolfinaale oli kaks ning nendesse pääses kakskümmend lugu.
Üsna pärast 20 loo avalikustamist diskvalifitseeriti neist kaks: Janne Saare "Meeting the Wolf" ja Laika Virgin ft. Fredy Schmidt esituses "Ilusad inimesed". Mõlemad olid avalikustatud enne 1. septembrit. Nende diskvalifitseerimisel pääses võistlusesse Tiiu Kiik ning Meister ja Mari.
Vaid mõni päev enne teist poolfinaali selgus, et ka Uku Suviste pala "Jagatud öö" sõnad on juba varem avalikustatud. Indrek Hirve sõnu on kasutatud 2006. aastal avalikustatud Indrek Hirve loos "Päevadega valgust – sinuga armastust".
Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid 12. ja 19. veebruaril ETV stuudios. "Eesti Laulu" finaal toimus 26. veebruaril 2011 Nokia kontserdimajas. Poolfinaalide saatejuhid olid Piret Järvis ja Lenna Kuurmaa. Finaalkontserdil ühines nendega Ott Sepp.
Lauluvõistluse esimeses voorus kogus kõige enam punkte žüriilt Orelipoiss lauluga "Valss", telefonihääletuse võitis aga Getter Jaani lauluga "Rockefeller Street". Teises voorus osalesid Getter Jaani ja Outloudz. Teises voorus kogus 62% häältest Getter Jaani lauluga "Rockefeller Street" ja võitis lauluvõistluse.
2012. aasta lauluvõistluse eelvooru esitati 159 lugu. Nagu ka eelmisel aastal oli "Eesti Laulu" võistlusel kaks poolfinaali ja finaal avaliku kontserdina Tallinnas Nokia kontserdimajas. Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid 18. ja 25. veebruaril ning finaal 3. märtsil 2012. Saatejuht oli Piret Järvis, kellega finaalis liitusid Tiit Sukk ja Taavi Teplenkov.
Lauluvõistluse finaali teise vooru pääsesid žürii ja televaatajate lemmikud Ott Lepland ja Lenna Kuurmaa. Võitjaks osutus 67% telefonihäältest kogunud Ott Lepland looga "Kuula".
2013. aasta lauluvõistluse eelvooru esitati 157 laulu. Kaks poolfinaali toimusid 16. ja 23. veebruaril ning finaal 2. märtsil 2013 Nokia kontserdimajas. Saatejuhid olid Marko Reikop ja Anu Välba. Finaalis said kahe parima sekka Birgit Õigemeel ja Grete Paia. Võistluse võitis 51% häältega Birgit Õigemeel looga "Et uus saaks alguse".
Tulemused Eurovisiooni lauluvõistlusel