Forsvarets forskningsinstitutt

Norra kaitseuuringute instituut
Lühend FFI
Asutatud 11. aprill 1946
Asukoht Kjeller
Veebileht [1]
FFI, Kjeller

Forsvarets forskningsinstitutt ('Norra kaitseväe uurimisinstituut'; eesti keeles on kasutatud nimetust Norra kaitseuuringute instituut; lühend FFI) on Norra kaitseministeeriumi alla kuuluv riiklik uurimisinstituut, mille ülesanne on täita Norra kaitseväe vajadused uuringute ja arenduste valdkondades. FFI hõlmab erinevaid teadusvaldkondi, ning selle töötajad on matemaatika, füüsika, informaatika, keemia, bioloogia, meditsiini, psühholoogia, ajaloo ja majanduse taustaga.

FFI asub Kjelleris, Lillestrømi kõrval, Oslost 25 km kaugusel. Instituudil on ka uuringute üksus Karlohansvernis, Hortenis.

FFI juured algavad FOTU-st (Forsvarets Overkommandos Tekniske Utvalg) Londonis, mis tegi 1944. aastal ettepaneku asutada kaitseministeeriumi alla oma sõjaväeline uuringute instituut. Kuigi ettepanek leidis vastuseisu, oli sellel tugev pooldaja Jens Chr. Hauge ja 11. aprillil 1946 andis Storting nõusoleku kaitsejõudude uuringute instituudi rajamiseks.

Instituudi ülesanne on hoida valitsust kursis arengutega sõjaväetehnoloogias, arendada varustust ja toetada Norra tööstust sõjaväelise tähtsusega valdkondade arendamisel. Instituut asutati kõrgete ambitsioonidega, millega kaasnesid kõrged eraldised. Instituudil oli oma aatomiprojekt, mis kanti hiljem üle Norra energiatehnoloogia instituudile (IFA), ning instituut on uurinud uusi sonari-, radari-, raketi-, ja telekommunikatsioonitehnoloogiaid. Selle tulemused on saanud tähenduslikuks tsiviilvaldkonnas.

1950. aastatel sai Norra tehnoloogia- ja relvaabi NATO partneritelt, mistõttu vähenes vajadus relvi ise arendada, ning FFI sai võimaluse koondada tähelepanu kitsamatele valdkondadele, sageli koostöös teiste alliansi partneritega. 1953. aastast 10 aasta jooksul sai FFI palju rahastust Ameerika Mutual Weapons Development Program (MWDP) programmist, mille tulemusena arendati välja allveelaevatõrjerelv Terne.

1960. aastate keskpaigast on FFI keskendunud tehnoloogiate arendamisele, mis koostöös USA-ga on lõiganud kasu Norra strateegilisest asukohast, et jälgida tegevust Nõukogude Liidus. Selle töö keskpaigas oli tuumaplahvatuste märkamise keskus. FFI on edaspidi arendanud välja süsteemianalüüsi, mille tulemusena sai instituudist peamine Norra kaitseväepoliitika varustaja olukorras, kus on puudus sõjaväelise kogemusega ohvitseridest.

Norra kaitseuuringute instituudi juhtide loend

[muuda | muuda lähteteksti]