Francisco Urcuyo

Francisco Urcuyo
Sünniaeg 30. juuli 1915
Surmaaeg 14. september 2001 (86-aastaselt)
[muuda Wikidatas]

Francisco Urcuyo Maliaños (30. juuli 1915 Rivas – 14. september 2001 Managua) oli Nicaragua poliitik, Nicaragua presidendi kohusetäitja aastal 1979.[1]

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Francisco Urcuyo lõpetas 1944. aastal Mehhiko Ülikooli, kus ta õppis kirurgiks. Tema abikaasa oli Maria Luisa Muñoz, neil sündis neli last. Poliitilistelt vaadetelt oli ta liberaal.

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Francisco Urcuyo asus poliitikaga tegelema 1954. aastal. Ta oli kahel ametiajal tervishoiuminister ja kahel ametiajal Nicaragua rahvuskongressi president. 1. mail 1967 sai temast Nicaragua asepresident.

Anastasio Somoza Debayle valis Francisco Urcuyo oma järglaseks. Kui Somoza Debayle 17. juulil 1979 riigist pages, siis võttis tema ameti üle Urcuyo Maliaños ning tema ametiaeg oleks pidanud 1974. aasta konstitutsiooni järgi kehtima 1. maini 1981. Urcuyo alustas dialoogi riigi erinevate poliitiliste jõudude vahel ning teatas oma valmisolekust jätkata aastal 1974 vastu võetud põhiseadusega kooskõlas kuni Anastasio ametiaja lõpuni. Sandinistidest ülestõusnud leidsid aga, et toimuv on vastuolus presidendi kohusetäitja varasemate ametiülesannetega, milleks on võimu sujuv üleandmine.[2] Ülestõusnud jätkasid pealetungi ja Urcuyo pages 18. juulil Guatemalasse, loobudes nii sisuliselt võimust.[3]

Kirjanduslik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Francisco Urcuyo suri 14. septembril 2001 Nicaragua pealinnas Managuas, siis varem oli ta pidanud kaua kodumaalt eemal olema. Ta kirjutas sel perioodil neli raamatut. Neist esimene, "Solos" – käsitleb Somoza diktatuuri viimaseid aastaid. Ta kirjutas veel kaks poliitilist analüüsi: "Aliados Traicionados" ja "Carter y los comunistas".

Tema viimane raamat "Poesía y recuerdos" oli perekonnale pühendatud luulekogu.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Nicaragua worldstatesmen.org
  2. ↑ «Somoza abandonó Nicaragua en compañía de sus colaboradores directos». El País. 18. juuli 1979
  3. ↑ "Gobernantes de Nicaragua". Ministerio de Educación. 9 December 2012
Eelnev
Anastasio Somoza Debayle 		Nicaragua president
17. juuli 1979 – 18. juuli 1979 		Järgnev
Daniel Ortega, Violeta Chamorro, Sergio Ramírez, Alfonso Robelo, Moisés Hassan Morales (Hunta)