Friedrich Julius Schultze

Friedrich Schultze (1918)

Friedrich Julius Schultze (17. august 1848 Rathenow, Preisimaa – 14. oktoober 1934 Bonn) oli saksa arstiteadlane, lasteneuroloogia rajaja.

Schulze oli kaupmehe poeg. Ta õppis Berliinis, Bonnis ja Heidelbergis, neist viimases kaitses ta 1871. aastal doktoriväitekirja ja sai doktorikraadi.

Ta töötas professorina Heidelbergi Ülikoolis 1880–1987, neist mitu aastat patoloog Nikolaus Friedreichi assistendina, oli Tartu Ülikooli eripatoloogia ja kliiniku professor 1887–1988 ning Bonni Ülikooli kliiniku professor 1888–1918.

Schulzelt ilmus rohkesti artikleid neuroanatoomia ja neuropatoloogia kohta. 1884. aastal kirjeldas ta esimesena pärilikku motoorset ja sensoorset neuropaatiat. Hiljem sai selle haiguse nimetuseks Charcot'-Marie-Toothi haigus, ehkki Charcot ja Marie ning Tooth avaldasid oma uurimuse selle haiguse kohta alles 1886. aastal. Samuti kirjeldas ta esimesena akroparesteesiat.

1891. aastal asutas Schulze koos Wilhelm Heinrich Erbi ja Adolf von Strümpelliga ajakirja Deutsche Zeitschrift für Nervenheilkunde.