Fujiwara no Kintō (藤原 公任) | |
---|---|
![]() Kintō kujutatuna Kikuchi Yosai poolt | |
Sündinud |
966 Jaapan |
Surnud |
1041 (74–75 aasta vanuses) Jaapan |
Rahvus | jaapanlane |
Elukutse | luuletaja, luulekriitik, luuleteoreetik, ametnik |
Žanr | waka |
Tuntud teoseid | "Wakan rōeishū" |
Lapsed | Fujiwara no Sadayori |
Sugulased |
Fujiwara no Yoritada (isa) Fujiwara no Michinaga (nõbu) |
Fujiwara no Kintō (藤原 公任; 966–1041[1]), tuntud ka kui Shijō-dainagon[2] (tõlkes neljanda tänava suurnõunik[3]), oli Heiani ajastul elanud jaapani luuletaja, luulekriitik, luuleteoreetik, kalligraaf[2], flötist[2] ja ametnik.
Teda peetakse oma aja mõjuvõimsaimaks luuleteoreetikuks ja luuletajaks.[1][3]
Kintō oli Heiani ajastu kultuuriringkondades laialt austatud[4] ja tema hinnangutel oli suur mõjuvõim[5], seetõttu oli ta üks populaarsemaid luulekohtumiste (uta-awase) kohtunikke.[1] "Ōkagami" ("Suur peegel") kirjeldab, et Kintōt austati täpsemalt tema suure asjatundlikkuse tõttu "kolmes laevas", st hiinakeelses luules, jaapanikeelses waka-luules ja muusikas.[3] Väidetavalt oli Kintō mõjuvõim sedavõrd suur, et kirjanik Murasaki Shikibu ei julgenud tema seltskonnas rääkida ja üks Kintō kriitika osaks saanud luuletaja näljutas end seetõttu surnuks.[5] Murasaki kasutas hiljem mitmeid ridu Kintō luuletustest oma kuulsas teoses "Genji monogatari" ("Genji lugu").[5]
1000. aasta paiku osales Kintō kolmanda keiserliku luuleantoloogia "Shūi Wakashū" ("Luulenopete kogu") koostamisel.[5]
Lisaks jaapani keelele luuletas Kintō ka hiina keeles[2], imetledes sügavalt Hiina luuletaja Bai Juyi loomingut[5], ja koostades 1011. aastal jaapani ja hiinakeelsetest luuletustest koosneva antoloogia "Wakan rōeishū" ("Jaapani ja Hiina luulet etlemiseks")[1] Samuti kirjutas mitmeid luuleteoreetilisi tekste nagu "Shinsen Zuinō" ("Uus valik luule aluseid")[1] ja "Waka Kuho" ("Üheksa waka vormi")[5]
Ta koostas nimekirja kolmkümne kuuest luulepühakust (Sanjūrokkasen)[1], valides sinna Asuka, Nara ja Heiani ajastute parimad luuletajad.
Keiserlikesse antoloogiatesse on jõudnud 89 (mõnedel andmetel üle 100[6]) tema luuletust.[1] Samuti on ta esindatud luulekriitik Fujiwara no Teika koostatud kuulsas antoloogias "Hyakunin Isshu" ("Sada luuletust, sada luuletajat").[1]
"Shūi Wakashūs" märgitakse, et luuletus on kirjutatud vanast kosest külaskäigul Daikakuji templi juurde. Tähelepanuväärne on luuletuses kasutatud, algselt Hiina luulest pärinev, võte, kus värsid algavad sama silbiga.[1]
Kintō kuulus Fujiwara suguvõssa, olles regent Fujiwara no Yoritada poeg.[6] Ta poeg oli luuletaja Fujiwara no Sadayori.[8] Samuti oli Kintõ nõbu mõjuvõimas regent Fujiwara no Michinaga.[2][9]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Fujiwara no Kintō |