Gabriel Bonnot de Mably
Gabriel Bonnot de Mably (14. märts 1709 Grenoble – 23. aprill 1785 Pariis) oli prantsuse filosoof ja ajaloolane, Étienne Bonnot de Condillaci vend.
Mably õppis jesuiitide juures Lyonis, sai Isle Barbe'i kiriku kanoonikuks ning oma onu Pierre Guérin de Tencini sekretäriks. Too saatis teda korduvalt diplomaatilistele missioonidele. Alates 1746. aastast pühendus ta vabale literaaditööle.
Aastal 1740 sai Jean-Jacques Rousseaust Mably vanema venna Jean Bonnot de Mably koduõpetaja. Mably ja tema sõprade ideed mõjutasid Rousseaud. Mablyst ja Rousseaust said eluaegsed sõbrad.
Vaated
[muuda | muuda lähteteksti]Mably leidis, et loomuõiguse seisukohast on eraomandus õigustamatu. Et aga seda inimeste egoismi ja enesearmastuse tõttu kohe ära kaotada ei saa, tuleb alustada omandiõiguse ja pärimisõiguse piiramisest ning isikliku töö viljade kaitsmisest. Poliitika tuleb rajada moraalsele alusele, taastades Lykurgose-aegsele Ateena demokraatiale omase kodanikuühiskonna.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Droit public de l'Europe fondé sur les traités, 1748
- De la législation ou Principes des lois, 1776
- Principes de morale, 1784