Geodeetilised koordinaadid on Maal asuva punkti laius B (ingl latitude) ja pikkus L (ingl longitude). Geodeetiliste koordinaatide nagu ka geograafiliste koordinaatide määramisel kasutatakse mõõtühikuna kraade, minuteid ja sekundeid (kuuekümnendsüsteemi).
Laius B on nurk ekvatoriaalse tasapinna ja punkti normaali vahel. Laius saab omada väärtusi 0° ekvaatoril kuni 90° põhja või lõuna suunas ja seda nimetatakse vastavalt põhja- või lõunalaiuseks. Laius B on joonisel 1 tähistatud B-ga, seda mõõdetakse kaarele KK′ vastava nurgana. Geograafiline laius määrab ära antud punkti paralleeli arvulise väärtuse. Eesti asub paralleelide 57°,5 ja 59°,7 vahel.[1]
Pikkus L on nurk punkti läbiva meridiaani ja algmeridiaani ehk nullmeridiaani ehk Greenwichi meridiaani vahel. Pikkus saab omada väärtusi 0° ‑ 180° ida või lääne suunas ja seda nimetatakse vastavalt ida- ja läänepikkuseks.[2] Pikkus L on tähistatud joonisel 1 tähega L ja seda mõõdetakse kaartele K′A või BK vastava nurgana.
Meridiaan on joon, mis tekkib Maa pöörlemistelge läbiva tasandi ja ellipsoidi lõikumisel ning ühendab põhja- ja lõunapoolust. Meridiaan on pool suurringjoonest. Greenwichi observatooriumit läbivat merdiaani nimetatakse alg- ehk nullmeridiaaniks.
Paralleel on joon, mis tekib Maa pöörlemisteljega ristuva tasandi ja ellipsoidi lõikumisel. Ekvaator on paralleel, mis läbib Maa keskpunkti. Kõik paralleelid peale ekvaatori on väikeringid.[2]
Geodeetilised koordinaadid asetuvad mõttelisele matemaatilisele kujundile, milleks on pöördellipsoid. Pöördellipsoidi kuju on kõige sarnasem Maa tegeliku kujuga. Selliseid pöördellipsoidi mudeleid nimetatakse referentsellipsoidideks. Ajalooliselt on piirkonniti ja ülemaailmselt kasutusel olnud mitmesuguseid referentsellipsoide.[3] Eestis ja mujal Euroopas kasutatakse geodeetiliste koordinaatide arvutamisel rahvusvahelise referentsellipsoidi GRS80 parameetreid.[4]