Giorgi XII

Giorgi XII (10. november 1746 – 9. jaanuar 1801 (vkj 28. detsember 1800)) oli viimane gruusia monarh, kes valitses aastatel 1798–1800.

Giorgi XII kuulus Bagrationi dünastiasse. Tema valitsemise ajal oli Gruusia ebastabiilne riik, mistõttu Giorgi pöördus kaitse otsimiseks Venemaa poole. Pärast tema surma annekteeris Venemaa aga Gruusia alad ja pagendas Bagrationi dünastia elusolevad liikmed Venemaale.

Noorus

Giorgi XII sündis 10. novembril 1746 Telavis. Tema isa oli Erekle II, kes oli toona Kahhethi kuningas. Tema emaks oli Erekle teine naine Anna Abašidze. Aastal 1766 tunnustas tema isa teda kroonprints Batonišvilina ja määras ta Pambaki ning Lori maakonna valitsejaks. Samal aastal abiellus ta esimest korda, tema abikaasaks sai Ketevan Andronikašvili. Neil sündis kokku 12 last.

Aastal 1770 osales ta oma isa juhitud rünnakus Osmanite impeeriumi garnisonide vastu Gruusia lõunaosas. Aastal 1777 juhtis Giorgi koos oma poolvenna Levaniga sõjaretke mässulise Ksani vürstkonna vastu, mis lõppes Ksani alistumisega.

Aastal 1782 suri Ketevan raske sünnituse tagajärjel. Aasta hiljem abiellus Giorgi Mariam Tsitsišviliga; neil oli kokku üksteist last.

Giorgi valitsusaeg

Giorgi tõusis troonile pärast oma isa surma 12. jaanuaril 1798. Ametlikult krooniti ta siiski alles 5. detsembril 1799.

Nõrga tervisega Giorgi ei olnud rahva seas kuigi populaarne valitseja. Seda kasutas ära tema kasuema Darejan Dadiani, kes üritas saavutada seda, et Giorgi surma järel päriks trooni mõni tema lastest, mitte aga Giorgi järeltulijad.

Toona ei olnud riigil ka häid sidemeid Pärsiaga. Sealne šahh nõudis, et Giorgi saadaks oma vanima poja pantvangina Teherani. Kuigi enamik Gruusia aadlikke olid Venemaa abi suhtes skeptilised, kuna pärslaste rünnaku ajal aastal 1795 neilt reaalset abi ei saabunud, otsustas Giorgi võimsa põhjanaabriga sidemeid veelgi tihendada. Nii saatis ta aastal 1799 saatkonna Paul I juurde ja see omakorda saatis Thbilisisse vene garnisoni.^[1]

Giorgi soovis anda Venemaale senisest suurema kontrolli oma riigi sise- ja välisasjade üle – sisuliselt saada Venemaa osaks. Vastutasuks soovis ta, et tagataks tema poja trooniletõus ja et Gruusia Õigeusu Kirik jääks autokefaalseks kirikuks.^[2] Paul I otsustas aga olukorda ära kasutada ja Gruusia annekteerida.

Novembris 1800 saatis Paul Thbilisis asuva garnisoni ülemale kirja, kus seisis: "Kuninga tervisliku olukorra halvenemine annab alust oodata tema peatset surma; kui see peaks juhtuma, siis peata te Meie nimel viivitamatult välja andma proklamatsiooni, milles te keelate ilma Meie nõusolekuta kedagi isegi Gruusia troonipretendendiks nimetada. 18. detsembril 1800 andis ta välja ühepoolse manifesti, millega kuulutas Gruusia annekteerituks.

Pärast seda, kui Giorgi sama asta 28. detsembril Thbilisis suri, keeldus mõrvatud Pauli järeltulija Aleksander I tema poega Davidit troonile lubamast ja kinnitas hiljem Paul I koostatud manifesti Gruusia annekteerimiseks.

Järeltulijad

Giorgi oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Ketevan Andronikašvili. Neil sündisid:

David – 1767–1819
Ioane – 1768–1839
Varvara – 1769–1801
Sophio – 1770–1840
Luarsab – 1771–? (suri enne 1798. aastat)
Nino – 1772–1847
Salome – 1773–1777
Bagrat Bagrationi – 1776–1841
Rhipsime – 1779–1847
Gayana – 1780–1820
Solomon – 1781–? (suri enne 1798. aastat)
Teimuraz – 1782–1846

Giorgi abiellus teist korda Mariam Tsitsišviliga; neil oli kokku üksteist last:

Mikheil – 1783–1862
Jibrael – 1788–1812
Tamar – 1788–1850
Ana – 1789–1796
Ilia – 1790–1854
Ioseb – 1792–? (suri enne 1798. aastat)
Spiridon – 1794–? (suri enne 1798. aastat)
Okropir Bagrationi – 1795–1854
Svimeon – 1796–? (suri varajases lapsepõlves)
Irakli – 1799–1859
Ana – 1800–1850^[3]

Viited

↑ Fisher, William Bayne, The Cambridge History of Iran. Cambridge University Press, 1991.
↑ А. Цагарели. Грамоты, т. II, вып. II. 1902 г. с 292—294. Нота грузинских посланников князей Г. Чавчавадзе, Г.Авалова и Е. Палавандова от 24 июня 1800 года.
↑ [1] Christopher Buyers (March–September 2003). "Bagrationi Dynasty - Kakheti". Royal Arch.

Välislingid

Lühibiograafia (vene keeles)

Eelnev Erekle II	Karthli ja Kahhethi kuningas 1798–1801	Järgnev '

[1] Fisher, William Bayne, The Cambridge History of Iran. Cambridge University Press, 1991.

[2] А. Цагарели. Грамоты, т. II, вып. II. 1902 г. с 292—294. Нота грузинских посланников князей Г. Чавчавадзе, Г.Авалова и Е. Палавандова от 24 июня 1800 года.

[3] [1] Christopher Buyers (March–September 2003). "Bagrationi Dynasty - Kakheti". Royal Arch.

[1]

[2]

[3]