Gratwein-Straßengel

Gratwein-Straßengel
Pindala: 86,6 km² (2018)[1]
Elanikke: 13 002 (1.01.2018)[2]
Koordinaadid: 47° 7′ N, 15° 20′ E
Asend Graz-Umgebungi ringkonnas

Gratwein-Straßengel on 2015. aastast turulinn (Marktgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Graz-Umgebungi ringkonnas. Linn tekkis Steiermargi vallareformi osana 2014. aasta lõpul, kui ühendati endised vallad Gratwein, Judendorf-Straßengel, Eisbach ja Gschnaidt. Ühinemise tulemusena oli turulinn elanike arvult Steiermargis kuuendal kohal.

Eisbachi linnapea avaldus konstitutsioonikohtule ühinemise vastu ei olnud edukas. Samuti ei õnnestunud Gschnaidti linna petitsioon.

Linn asub Muri jõe lääne(parem)kaldal, u. 10 km Grazist loodes.

Piirkond asub Gratkorni nõos, mis avaneb Lääne-Steiermargi piirkonda ja moodustab Muri oru laienenud osa.

Tipud

Omavalitsuse territooriumil on mõned Grazer Berglandiga seotud tipud, sealhulgas "neli tuhandelist", mida mööda kulgeb populaarne rada Reini kloostri piirkonnas.

• Heiggerkogel (1098 m)
• Pleschkogel (1061 m)
• Mühlbacher Kogel (1050 m)
• Walzkogel (1026 m)
• Generalkogel (713 m)
• Gsollerkogel (667 m)
• Kugelberg (564 m)

Ajalugu

Gratwein u. 1830. aastal

Kohalikud kogukonnad kui autonoomsed üksused tekkisid pärast maaisandate kaotamist 1850. aastal.

Judendorf Straßengel

Wallfahrtskirche kirik Maria Straßengel.

860. aasta paiku nimetatakse ühes Austria vanimas dokumendis Straßengeli kirikumäge "ad Strazinoluniks". Tõenäoliselt tuleneb nimi slaavi "strazast", mis võiks viidata seal asunud vahitornile.

11. juunil 1147 pühendas markkrahv Otakar III Reini kloostri mitmele linnale Rotz, Straßengel ja Judendorf. Neid alasid haldasid Reini kloostri mungad.

Asulad sildiga "Judendorf" asuvad tavaliselt piki vana kaubateed üle Alpide. Nende naabrusesse pandi hiljem alus linnale ja turule. Eeldatakse, et need juudi külad on juudi kaupmeeste asulad, kes tegelesid varakeskajal intensiivselt kaubavahetusega.

Pärast maaisandate kaotamist arvati Judendorf, Straßengel, Rötz, Hundsdorf ja Kugelberg 1849. aastal asutatud Gratweini turulinna.

Kuninglik-keiserliku privilegeeritud Lõunaraudtee Mürzzuschlag-Grazi lõigu avamisega 21. oktoobril 1844 liitus ka Gratweini/Gratkorni nõgu "tööstusrevolutsiooniga". Selle tulemusena asusid Judendorfi juudi ettevõtted, sealhulgas tsemenditehas.

Judendorfi ja Straßengeli rahvas aga võlgnes oma majandusbuumi sellele, et Grazi kõrgklass oli selle piirkonna enda kätte haaranud juba 1850. aastal. Eelkõige põhines majandustegevusel hotell (1889), külmaveesanatoorium (1894) ja "Dr. Feileri Steiermargi pargisanatoorium" (1901). Tol ajal monarhia ühe kuulsaima kuurortlinnana saavutas Judendorf-Straßengel lõpuks Gratweinist eraldumise ja moodustas 1909. aastal iseseisva kohaliku kogukonna.

Majandustõusule tegi järsu lõpu monarhia kokkuvarisemine ja sellega kaasnenud majanduslike tagamaade kadumine. Kogukond oleks peagi tühiseks vajunud, kui Austria liiduraudtee ravikindlustus poleks endist Feileri pargisanatooriumit üle võtnud.

Pärast Teist maailmasõda arenes Judendorf-Straßengel üha enam elamukogukonnaks ja 1981. aastal töötas 86% tööjõust koduvallas. Hiljem 1989. aastal kaotas Austria raudteede kindlustusselts osa oma erihaiglast. Läbi intensiivsete pingutuste jätkus ka Judendorf-Straßengeli traditsioon ravikuurordina ning puhkekohana. Sellest tulenevalt ehitati psühhiaatriahaigla "Park Residence" esimesse eriosakonda vanadekodu ja viimase kasutusest välja jäänud osa kohale kaasaegne rehabilitatsioonikeskus, mille fookuses on neuroloogia, ortopeedia, onkoloogia ja laste taastusravi.

2009. aastal kujundati peaväljak endise rahvamaja ümber täielikult ümber ja avati 100. aastapäeva puhul.

Eisbach

Reini külast põhja pool oli neoliitikumis Lasinja kultuur, ränikivi (ränikivim nagu rändkilt, kvarts jne) kaevanduskoht. Sealt saadi tööriistu (pihukirved, terad, kaabitsad jne.). Selle kaevanduskoha toorikud olid laiali 150 km kaugusel.

Alates 12. sajandist on Reini klooster olnud kogukonnale iseloomulik tunnus. Eisbachis ja selle ümbruses kaevandati nii elavhõbedat kui ka pruunsütt.

Kultuur ja vaatamisväärsused

Maria Straßengeli kirik, vaade lõunast

Hooned

• Pfarrkirche, St. Ruperti kihelkonnakirik (Gratwein).
• Maria Straßengeli pühamu ehitati 14. sajandil ja on üks olulisimaid kõrggooti pühakodasid Austrias. Eriti tähelepanuväärne on filigraanne tornikonstruktsioon, mis meenutab Freiburgi toomkiriku oma.
• Judendorf-Straßengeli endine tsemendiahi on tööstusmälestis.
• Reini klooster, praegu maailma vanim olemasolev tsistertslaste klooster Reinis.
• Kleines Farm, väike talumuuseum Eisbach-Rein.
• Nostalgie-Rüsthaus, Vana tuletõrjehoone Eisbach.

Sport

• EC Ruffnecks Gratwein (jäähoki), asutatud 2003. aastal, mängib Steiermargi liigas.
• GSV RB Gratwein (jalgpall).

Transport

Grazi linna lähedus on väga hästi ühendatud. See ei asu otse ühe põhimaantee ääres, vaid Gratkornist Eisbachi viiva piirkondliku maantee ääres. Selle ühenduse kaudu saavutab Grazerstraße B67. Lähimad ristmikud Pyhrni kiirteele A9 on Deutschfeistritz (väljasõit 165) u 8 km põhjasuunas ja Gratkorn (väljasõit 173) 6 km lõunasuunas.

Valla territooriumil asub Austria Lõunaraudtee Bahnhof Gratwein-Gratkorn ja Judendorf-Straßengeli peatus, kust väljub iga poole tunni tagant rongiühendus (S1) Grazi ja Bruck an der Muri.

Grazi lennujaam on umbes 28 km kaugusel.

Sõpruslinnad

• endise Eisbachi linna
  • Ebrach (Saksamaa, Baieri), aastast 1979
• endise Judendorf-Straßengeli linna
  • Komárom (Ungari)

Tuntud inimesi

Anton Wolfradt 1631. aastal

• Anton Wolfradt (1582–1639), Hofkammeri president, tsistertslane, Kremsmunsteri abt ja Viini katoliku piiskop, aastatel 1609-1612 Gratweini pastor
• Gottfried Prabitz (1926–2015), Austria skulptor
• Othmar Krenn (1952–1998), Austria kunstnik, "kunstirongi" looja, sündis Gratweinis
• Gundis Zámbó (1966–), Saksa näitleja ja telesaatejuht, sündinud Gratweinis
• Clemens Maria Schreiner (1989–), Austria kabareekunstnik, elab Gratweinis
• Christian Scherübl (1994–), Austria ujuja, juuniorite Euroopa meister, sündinud Gratweinis

Viited

1. Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
2. Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.