Greifenburg

Greifenburg
Pindala: 79,3 km²
Elanikke: 1736 (1.01.2018)[1]
Koordinaadid: 46° 45′ N, 13° 11′ E
Asend Spittal an der Drau ringkonnas

Greifenburg on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.

Asula on ülemises Drava orus (Drautal) Kreuzecki mäestiku (põhjas, Kõrg-Tauerni osa) ja Gailtali Alpide (lõunas) vahel. Greifenburgist viib mägimaantee lõunasuunas Weißensee järve ja Kreuzbergi sadula kuruni.

Omavalitsuse osad on Bruggen, Greifenburg ja Kerschbaum.

Ajalugu

Tänapäevane asula võis tekkida mansiost nimega Bilachium Rooma teel Sanctiumist (Villach) piki Drava jõge üles Littamumisse (Innichen), strateegiliselt olulise hargnemiskohani Kreuzbergi kuru juurde.

Greifenburgi loss

Greifenburgi lossi on esmamainitud 1166. aasta dokumendis, siis asus see Meinhardiinide (Meinhardiner) maadel; Kärnteni hertsog Bernhard von Spanheim omandas selle u. 1230. aastal. Hertsog Bernhard säilitas Greifenburgi, alistades 1252. aastal Görzi krahvi Meinhard I ja tema äia Tirooli krahvi Albert IV ühendväed oma poja Salzburgi peapiiskopi Philippi abil. 1267. aastal turuõigusega varustatud Greifenburg läks sellegipoolest Meinhardiinide dünastiale, kui pärast Sponheimi dünastia hääbumist läänistas Habsburgist Saksamaa kuningas Rudolf I 1286. aastal selle koos Kärnteni hertsogkonnaga krahv Meinhardi pojale Meinhard II-le. Hertsog Meinhard II suri Greifenburgi lossis 1295. aastal.

Pärast Meinhardi pärija hertsog Heinrichi surma 1335. aastal läks Greifenburg koos Kärnteni maadega Austria Habsburgidele. 1460. aastal loobus Görzi krahv Johann II ametlikult kõigist nõuetest linnale keiser Friedrich III kasuks. 1537. aastal läänistasid Habsburgid maad oma laekurile krahv Gabriel von Salamanca-Ortenburgile; tema pärijad valdasid Greifenburgi lossi 1626. aastani.

Sõpruslinn

• Schiffweiler, Saksamaa

Tuntud inimesi

• Baldur Preiml (* 1939), suusahüppaja

Viited

1. Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.