Guglielmo Ebreo da Pesaro
Guglielmo Ebreo da Pesaro, ka Giovanni Ambrosio (sündinud umbes 1420. aasta paiku Pesaros, surnud pärast 1484. aastat Firenzes) oli Itaalia tantsija, tantsuõpetaja ja -teoreetik[1][2].
Eluloolist
[muuda | muuda lähteteksti]Guglielmo sündis arvatavasti Pesaros 1420. aasta paiku, võib-olla Pesaro õukonda Sitsiiliast tulnud juudi soost Moysese või Musetto nimelise tantsumeistri peres. Guglielmol oli ka vend Giuseppe, kes oli samuti tantsuõpetaja. 1433. aasta paiku alustas Guglielmo Ebreo tegutsemist tantsuõpetaja ja -teoreetiku, helilooja ja koreograafina, esmalt Domenico da Piacenza õpilasena, hiljem kolleegina. Ta töötas põhikohaga Pesaros Alessandro Sforza õukonna teenistuses, vahel ajutiselt ka Da Varano perekonna teenistuses Camerinos ja Montefeltrode teenistuses Urbinos.
Ta sai peagi kuulsaks ning teda kutsuti sageli lavastama ja ette valmistama tantse tähtsate õukonnapidustuste jaoks: Camerinos ja Ferraras 1444. aastal, Pesaros 1447. ja 1448. aastal, Ravennas 1448. aastal. 1450. aastast alates töötas ta Milanos Alessandro venna Francesco Sforza teenistuses. Teada on, et ta töötas hiljem ka Bolognas (1454) ja Imolas (1458); 1459. aastal viibis ta Milano, Mantua ja Padua õukondades ja järgneval aastal Urbinos, Milanos, Pavias ja Forlìs.
1463. aastal lõpetas Guglielmo Ebreo tantsukunsti käsitleva traktaadi "De practica seu arte tripudii vulgare opusculum" ja pühendas selle Milano hertsogi pojale Galeazzo Maria Sforzale. Millalgi 1463. aasta oktoobri ja 1465. aasta mai vahel, tõenäoliselt Milanos, võttis ta vastu kristluse ja võttis ristimisel nimeks Giovanni Ambrosio. Vahetult pärast seda ta abiellus, võib-olla teist korda, ühe Pesarost pärit kristlasega ja sündis poeg Pierpaolo, kes pidi jätkama isa elukutset. 1464. aastal tegutses tantsumeister Milano õukonnas ja järgneval aastal Napoli kuninga õukonnas, kuhu ta võib-olla jäi 1467. aastani, Milanos oli ta taas 1468. aastal. Giovanni Ambrosio osales keiser Friedrich III piduliku vastuvõtu korraldamisel 1469. aastal Veneetsias ja sai selle eest keisrilt Kuldkannuse rüütli tiitli.
Järgnevail aastail oli Ambrosio Pesaros ja 1471. aastal sõitis ta Urbino, Faenza ja Pesaro vahel. Hoolimata töötamisest erinevates Itaalia õukondades, jäi ta Alessandro Sforza teenistusse 1473. aastani ja oli pärast sealt lahkumist koos poja Pierpaologa Federico da Montefeltro teenistuses. Viimane olulisem mainimine õukonnapidustuste korraldajana on Napoli õukonnas 1474. aastal ja Pesaros 1475. aastal. On teada, et samal ajal püüdis ta mitu korda edutult leida püsivat töökohta teistes õukondades, näiteks Milano Sforzade või Firenze Medicite õukonnas, kus ta tõenäoliselt ajutiselt ka töötas. 1481. aastal mainitakse Giovanni Ambrosiot teenimas Ferraras, toona väga noore Isabella d'Este tantsuõpetajana. 1484. aastal sai ta Lorenzo il Magnificolt lõplikult äraütleva vastuse oma taotlusele saada püsiv ametikoht tantsuõpetaja ja koreograafina Firenze õukonnas. Giovanni Ambrosio täpne surmadaatum ja -koht on teadmata.[3]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Guglielmo Ebreo traktaat "De practice seu arte tripudii vulgare opusculum" kuulub vanimate tantsuteoreetiliste teoste hulka üldse ja see on Domenico da Piacenza "De arte saltandi et choreas ducendi" ja Antonio Cornazzano tantsukunsti käsitleva raamatu järel vanuselt kolmas. Kui Domenico ja Cornazzano teosed on mõlemad säilinud vaid ühes eksemplaris, siis "De pratica", kinnitades Guglielmo Ebreo laialt levinud kuulsust, on säilinud kuues käsikirjas ja kolmes käsikirjafragmendis.
- Guglielmi Hebraei: De pratica seu arte tripudii vulgare opusculum (kuus ümberkirjutust)
- Otto bassedanze di M. Guglielmo de Pesaro e de M. Domenico da Ferrara ("Kaheksa bassadanzat meister Guglielmolt Pesarost ja meister Domenicolt Ferrarast", üks ümberkirjutus)
- Domini Iohannis Ambrosii Pisavrensis de Pratica sev Arte Tripvdii vvlgare opvscvlvm (kaks ümberkirjutust)
On teada ka, et kaks Urbino ja Pesaro raamatukogus olnud käsikirja läksid kaotsi juba 16. sajandi alguses.
Tähtsaim ja täielikem käsikirjaline eksemplar traktaadist asub Pariisis (Bibliothèque nationale, Fonds ital., 973). See on õhukesel kirjutusmaterjalil, illumineeritud ja valminud 11. oktoobril 1463. aastal Milanos kopist Pagano di Rho või Paganus Raudensise tööna. Sellega väga sarnane koopia on samas raamatukogus asuv käsikiri 476 (Bibliothèque nationale, Fonds ital., 476)[4]. Teos on kirjutatud elegantses Toscana dialektis proosatekstina, sissejuhatuseks kaks luuletust tertsiinis, üks vulgaarkeeles ja üks ladina keeles, adresseeritud Galeazzo Maria Sforzale. Sissejuhatav sabaga sonett ülistab tantsukunsti ja eessõnas (proemio) toob autor välja muusika ja tantsu algset kokkukuuluvust, püüdes rõhutada tantsukunsti kõrget esteetilist ja moraalset väärtust ning asetsemist kunsti ja teaduse piirimail.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000011948
- ↑ https://www.bbc.co.uk/music/artists/67820608-c232-4338-85af-842272788045
- ↑ 3,0 3,1 http://www.treccani.it/enciclopedia/guglielmo-ebreo-da-pesaro_(Dizionario-Biografico)/
- ↑ https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/btv1b105278918/f3.image