Guillermo Vilas

Guillermo Vilas
Guillermo Vilas München Openil 1975. aasta mais
Isikuandmed
Riik Argentina Argentina
Sünniaeg 17. august 1952 (72-aastane)
Sünnikoht Mar del Plata
Pikkus 180 cm
Kaal 75 kg
Sportlaskarjäär
Profikarjääri algus 1969
Profikarjääri lõpp 1992
Mängustiil vasakukäeline (ühe käega tagakäsi)
Auhinnaraha 4 923 882 USD
Üksikmäng
Tulemused (võit–kaotus) 951–293 (76.4%)
Turniirivõidud 62
Kõrgeim koht edetabelis 2. koht (30. aprill 1975))
Suure slämmi turniirid üksikmängus
Austraalia võit (1978, 1979)
Prantsusmaa võit (1977)
Wimbledon veerandfinaal (1975, 1976)
USA võit (1977)
Paarismäng
Tulemused (võit–kaotus) 217–150
Turniirivõidud 16
Kõrgeim koht edetabelis 13. koht (21. mai 1979)
Andmeid on viimati muudetud 19. juuli 2021.

Guillermo Vilas (sündinud 17. augustil 1952 Mar del Platas), tuntud ka kui Willy Vilas, on Argentina endine elukutseline tennisist, Grand Prix' turniiri võitja (1974, 1975 ja 1977), kes võitis neli suure slämmi turniiri, ühe aasta lõpu Mastersi, üheksa Grand Prix' supersarja ja 62 ATP turniiri.

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Mar del Plata mereäärses kuurordis kasvanud Vilas oli vasakukäeline ja mängis oma esimest turneevõistlust 1968. aastal. Ta kuulus aastavahetuse esikümnesse aastatel 1974–1982. Ta oli saviliivaväljakute spetsialist, kuid mängis ka hästi kõva-, muru- ja vaipkattega väljakutel.

Ta võitis neli suure slämmi turniiri: 1977. aasta Prantsusmaa ja 1977. aasta USA lahtised meistrivõistlused (mõlemad mängis saviliivaväljakul) ning 1978. ja 1979. aasta Austraalia lahtised meistrivõistlused (mõlemad murul). Samuti oli ta kolmel korral finaalis Prantsusmaa (1975, 1978 ja 1982) ning korra Austraalia lahtistel meistrivõistlustel (1977), olles teine.

1974. aastal võitis ta aastalõpu Masters Grand Prix' turniiri. Lisaks võitis ta seitse Grand Prix' supersarja (1975–1980), mis olid praeguse Masters 1000 eelkäijad.

Faktid ja ebaõiglase kohtlemise väited

[muuda | muuda lähteteksti]

World Tennis, Agence France-Presse ja Livre d'or du tennis 1977 hindasid teda teiste edetabelite ja väljaannete hulgas maailma esimängijaks 1977. aastal (teised panid esikohale Björn Borgi või Jimmy Connorsi). ATP edetabelis saavutas ta teise koha 1975. aasta aprillis, kus ta püsis kokku 83 nädalat. Ta lisati 1991. aastal Rahvusvahelisse Tennise Kuulsuste Halli.

Tuntud mängude rohkuse poolest, eriti saviliivakattega väljakul, sai temast teine ​​mees, kes võitis Open Era üle 900 matši ja tema saviliivaväljakul peetud matšivõitude arv (659) on ajastu ülekaalukalt kõige suurem. Tema tippaeg oli 1977. aasta hooaeg, mille jooksul ta võitis kaks suure slämmi turniiri (mõlemad saviliivakattega väljakul). 2016. aastal hindas The Daily Telegraph ta kõigi aegade parimaks saviliivaväljakumängijaks Rafael Nadali ja Björn Borgi järel. 2018. aastal hindas Steve Tignor ajakirjas Tennis Magazine Vilase Open Era paremuselt 16. tennisistiks.

Argentina ajakirjaniku Eduardo Puppo ja Rumeenia matemaatiku Marian Ciulpani 2015. aastal esitatud ajalooliste ja statistiliste uuringute põhjal jõuti järeldusele, et Vilas oleks pidanud olema esikohal vanas ATP edetabelisüsteemis seitsme nädala jooksul ajavahemikul 1975–1976. Kuigi ATP ja selle tollane tegevjuht Chris Kermode ei lükanud neid andmeid ümber, otsustas ta Vilast ametlikult mitte tunnustada. Vaidlused on endiselt juriidilises staadiumis. 2020. aasta oktoobris avaldas Netflix Vilase juhtumist dokumentaalfilmi "Guillermo Vilas: skoori lahendamine".

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]