Gösta Leonard Stoltz (9. mai 1904 Stockholmi vald – 25. juuli 1963 Stockholmi vald) oli rootsi maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1954).
Stoltz mängis 1931. aastal matši Rootsi malemeistri Gideon Ståhlbergiga, mis jäi viiki tulemusega 3:3 ja Ståhlberg säilitas tšempionitiitli.
Teise maailmasõja ajal mängis Stoltz Rootsis ja Saksamaal. Septembris 1941 võitis ta Münchenis peetud turniiri, edestades seejuures teiseks tulnud maailmameister Aleksandr Alehhinit ja neljanda koha saanud Efim Bogoljubowit. Aasta hiljem sai Stoltz Müncheni turniiril, kus etteotsa tulid Alehhin ja Paul Keres, 9. koha.
1946. aastal tuli Stoltz Beverwijki rahvusvahelisel maleturniiril Albéric O'Kelly de Galway järel teiseks. Septembris 1946 sai ta kutse esimesele sõjajärgsele Groningeni rahvusvahelisele turniirile (20 osavõtjat, võitis Mihhail Botvinnik), kus Stoltz jagas 8.–9. kohta.
Stoltz mängis kahel maailmameistrivõistluste tsoonidevahelisel turniiril: 1948. aastal Saltsjöbadenis sai ta 18. koha ja 1952. aastal Saltsjöbadenis (22 osavõtjat) 16. koha.
Ta tuli kolmel korral Rootsi malemeistriks (1951–1953). Rootsi võistkonna koosseisus mängis Stoltz üheksal ametlikul maleolümpial (1927, 1928, 1930, 1931, 1933, 1935, 1937, 1952, 1954) ja ühel mitteametlikul maleolümpial (Münchenis 1936).
1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele suurmeistri ja rahvusvahelise meistri nimetuse. Stoltzile anti 1950. aastal rahvusvahelise meistri nimetus. Suurmeistriks sai ta 50-aastaselt 1954. aastal.