Halil İnalcık (26. mai 1916 İstanbul – 25. juuli 2016 Ankara) oli krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (osmanist).
1992. aastast elu lõpuni töötas ta Bilkenti Ülikoolis. Tema peamine uurimisvaldkond oli Osmanite riigi ajalugu. Ta oli Euraasia Akadeemia asutajaid.[1]
Ta lõpetas 1940. aastal Ankara Ülikooli ajaloo erialal. 1942. aastal sai ta samas doktorikraadi ajaloos. Tema dissertatsioon käsitles bulgaarlaste olukorda Osmanite riigis, peamiselt Tanzimâti perioodil. See oli Türgi historiograafias esimene töö, milles teemat käsitleti sotsiaalmajanduslikust aspektist lähtuvalt.[1]
Aastatel 1949–1951 külastas ta Suurbritanniat (kohtus Osmanite riigi ajaloo uurijate Paul Witteki ja Bernard Lewisega) ning Prantsusmaad (kohtus Annaalide koolkonna tuntud esindaja Fernand Braudeliga).
1952. aastal asus ta professorina tööle Ankara Ülikooli. 1950. aastatel töötas ta külalisprofessorina USA ülikoolides: Columbia Ülikoolis New Yorgis (1953–1954) ja Harvardi Ülikoolis (1956–1957). 1972. aastal võttis ta vastu Chicago Ülikooli pakkumise tulla alaliseks õppejõuks ja kuni 1986. aastani luges ta seal Osmanite riigi ajaloo kursust. Aastatel 1990–1992 töötas ta külalisprofessorina Harvardi Ülikoolis ja Princetoni Ülikoolis. 1992. aastal naasis ta Türgisse ja asus tööle Bilkenti Ülikooli, kus töötas elu lõpuni (suri 2016).
Ta oli valitud ka Albaania Teaduste Akadeemia välisliikmeks.