Hallvesi
Hallvesi on olmereovesi (sh pesu-, kümblus- ja köögireovesi) ilma WC-st pärit reoveeta[1]. Hallvesi ei sisalda inimeste fekaale.
Hall vesi erineb vesiklosettidest tulevast veest, sest sisaldab väga vähe tahkeid aineid ja teatud juhtudel võib seda kasutada korduvalt (kastmisveeks; haljasalade niisutamiseks; eriti harva ka peale töötlemist WC loputuseks). Tavaliselt on halli vee kasutamine siiski problemaatiline ja seda on mõistlik kasutada pidevas veepuuduses olevates piirkondades.
Reoveekogumisalad
[muuda | muuda lähteteksti]"Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on määrata alad, kus lähtuvalt asustuse tihedusest, sellega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest on keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada."[2]
Reoveepuhastus
[muuda | muuda lähteteksti]Puhastamata reovesi on tavaliselt hallikat värvi, väga sogane ning sisaldab tahkeid võõriseid. Reoveekäitluse eesmärgiks on reovesi ohutult keskkonda laskmiseks piisavalt puhtaks muuta.
"Reoveepuhastus ehk reoveekäitlus on veepuhastuse liik, mille korral reoained ja soovimatud organismid kõrvaldatakse reoveest, kasutades mehaanilisi, bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi võtteid ning sageli ka desinfektsiooni."[3]
Puhastusetapid
[muuda | muuda lähteteksti]Mehaaniline puhastus
[muuda | muuda lähteteksti]Reoveepuhastuse esimeseks etapiks on mehaaniline puhastus, mis on vajalik pumpade ja teiste seadmete korrasoleku tagamiseks ning mille tõttu järgnevate etappide efektiivsus suureneb.
Bioloogiline puhastus
[muuda | muuda lähteteksti]Teiseks etapiks on bioloogiline puhastus, mis lagundab bakterite abil suure hulga orgaanilisest reostusest. Reoveepuhastiteks on biokilepuhasti ja aktiivmudapuhasti.
Desinfitseerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Viimaseks etapiks on elavate mikroorganismide keskkonda sattumise vähendamine desinfitseerimise läbi. Selleks kasutatakse osooni, kloori või UV-kiirgust.
Suubla
[muuda | muuda lähteteksti]Reoveepuhastus lõpeb suublas isepuhastumisega. Suublaks on tavaliselt mõni veekogu (jõgi, järv, meri) või muu koht (puurauk), kuhu juhitakse reovesi.
Hajaasustusala
[muuda | muuda lähteteksti]"Hajaasustuses ei ole reeglina ühisveevärki ega ühiskanalisatsiooni ning joogivee saamiseks ja reovee ärajuhtimisega peavad elanikud ise toime tulema. Igas majapidamises tekib pesu-, kümblus-, köögi- ja WC-vett, mida peab enne loodusesse juhtimist korralikult käitlema."[2]
Hallvesi juhitakse pärast kahe- või kolmekambrilist septikut pinnaspuhastisse ning WC-vesi kogutakse eraldi mahutisse ja veetakse asula reoveepuhastisse.
Vee reostamisest hoidumine
[muuda | muuda lähteteksti]Puhastusvahendid
[muuda | muuda lähteteksti]Vett kasutatakse üha rohkem ning ajaga on juurde tulnud hulganisti keemilisi puhastusvahendeid, mistõttu surve loodusele on suur ning sellega toime tulemine keeruline. Üheks võimaluseks vee reostamisest hoidumiseks on loodussõbralike ja looduses lagunevatest koostisosadest valmistatud seepide kasutamine. Loodussõbralikes toodetes ei kasutata ohtlikke aineid, mistõttu ei kahjusta need taimestikku, loomastikku ega inimese tervist. Eelistada tuleks ka pesupulbreid, mis ei sisalda fosfaate.
Köögireovesi
[muuda | muuda lähteteksti]Kanalisatsiooni ei tohi visata ega valada midagi, mis võib torusid ummistada või puhasti toimet rikkuda. Reovee bioloogiline puhastus tugineb elusolenditel, kes toituvad reovees leiduvatest orgaanilistest ainetest. Mürgid, happed ja muud kemikaalid võivad need olendid tappa, mistõttu jääb reovesi puhastamata.
Mustvesi
[muuda | muuda lähteteksti]Olmereovett, mille hulgas on inimese väljaheited ja uriin, nimetatakse mustveeks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Keskkonnasõnaraamat 2004 [1] (vaadatud 06.03.2012)
- ↑ 2,0 2,1 "Reovesi ja reoveekogumisalad".
- ↑ "Reoveepuhastus".