Hanns Hörbiger (täisnimega Johann Evangelist Hörbiger; 29. november 1860 Atzgersdorf – 11. oktoober 1931 Mauer bei Wien) oli Austria insener.
Hörbiger sündis Viini külje all Atzgersdorfis, ent veetis nooruse Kärntenis. Seejärel õppis ta Viinis masinaehitust. 1880. aastate alguses tegutses ta mõnda aega joonestajana, seejärel töötas 1884. aastast Brünni masinaehitustehases ja 1887. aastast Helenentali tekstiilivabrikus. 1891. aastast tegutses ta pikemat aega Budapestis. 1900. aastal asutas ta koos Friedrich Wilhelm Rogleriga sealsamas oma inseneribüroo, mille viis 1903. aastal Viini üle. 1925. aastal rajas ta koos poegade Alfredi ja Hans Robertiga ettevõtte Hoerbiger & Co.[1][2]
Hanns Hörbiger suri 11. oktoobril 1931 Maueris ja maeti Maueri kalmistule.
Juba Hörbigeri eluajal, 1925. aastal nimetati tema järgi Johann-Hörbiger-Gasse Maueris ja pärast surma, 1932. aastal Hörbigerplatz Breitensees.[3]
Insenerina tegutses Hörbiger peamiselt kompressoritehnoloogiaga. 1895. aastal patenteeris ta ventiili, mida hakati nimetama Hörbigeri ventiiliks.[4] Ta arendas oma ventiili ka järgnenud aastatel korduvalt edasi.[2]
Hörbigeri välja töötatud ja edaspidi toodetud kompressoriventiilid kujunesid võrdlemisi populaarseks.[1] Hörbigeri kaubamärk on endiselt kasutusel ja tema rajatud ettevõte tegutseb Hoerbiger Holdingi nime all jätkuvalt.
Hörbiger oli glatsiaalkosmoloogiaks[5] (saksa keeles Welteislehre või Glazialkosmogonie) nimetatud pseudoteadusliku õpetuse autor. Inspiratsiooni olevat ta saanud sulaterase voolamisest külmunud maapinnale ja Kuu pinna heleduse jälgimisest, mis viis ta mõttele, et Kuu koosneb jääst.[6] 1913. aastal ilmus tema ja harrastusastronoomi Philipp Fauthi koostöös teos "Hörbigers Glacial-Kosmogonie", milles Hörbigeri teooriat tutvustati.[7] Teooria järgi sai Päikesesüsteem alguse massiivse ja ülikuuma taevakeha kokkupõrkel jääst koosnenud hiigelplaneediga. Planeet tungis selle "superpäikese" sisse ja sadu tuhandeid aastaid hiljem toimunud plahvatuse järel paiskusid sulamata planeeditükid maailmaruumi, moodustades praeguse Päikesesüsteemi.[8]
Hörbiger oli tehiskeele oktsidentaali üks varasemaid järgijaid. Seejuures toetas ta 1920. aastate teisel poolel oktsidentaaliliikumist ka materiaalselt märkimisväärselt.[9][10] Koos Engelbert Pigali ja veel mitme Austria inseneriga moodustas ta Kesk-Euroopa oktsidentalistide tuumiku.
Hanns Hörbigeri emapoolne vanaisa oli orelimeister Alois Hörbiger.[11] Hörbigeril oli neli poega, kellest Paul ja Attila kogusid tuntust näitlejatena ja panid aluse Hörbigeride kui näitlejate suguvõsale, Alfred Hörbiger hoidis käigus oma isa rajatud ettevõtte, Hans Robert Hörbiger aga oli sarnaselt isaga oktsidentalist.