Hano keel

hano keel (raga)
Kõneldakse Vanuatu
Kokku kõnelejaid 6500 (2001)[1]
Keelesugulus Austroneesia keeled
Kesk-Ida-Austroneesia keelkond
Melaneesia keeled
Kesk- ja Põhja- Vanuatu keeled
hano keel
Keelekoodid
ISO 639-1 lml
ISO 639-2 lml

Hano keel (inglise keeles Hano; Raga; Bwatvenua; Lamalanga; North Raga; Vunmarama[2]) on Austroneesia hõimkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Vanuatus Pentecosti saare põhjaosas. Väljarände tulemusel on keele rääkijate kogukonnad ka Maewo saarel, Port Vilas ja Luganville'is. Kõnelejate arv on ligikaudu 6500 ja kirjutamisel kasutatakse ladina kirja.[2]

Foneetika

[muuda | muuda lähteteksti]

Hano keele konsonandid on b, d, g, h, k, l, m, n, ng, ngg, (need on nina kaudu rõhutatud g'ga) r, s, t, v, w. Kasutusel on ka konsonandid bw, mw, ja vw.

Hano keeles esineb konsonantide nasaliseerimine, (b -> mb ja d ->nd) siis, kui sõnas varem esinev kaashäälik on nasaalne. Seetõttu hääldatakse "mabu" (puhkamine) [mambu].

Hano keeles on viis täishäälikut: a, e, i, o, u.

Grammatika

[muuda | muuda lähteteksti]

Tavapäraselt on kasutusel sõnajärg SVO (subjekt-verb-objekt).

Isikulised asesõnad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • inau mina
  • ginggo sina
  • kea tema
  • gidaru meie (mina sinuga)
  • kamaru meie (mina ja keegi veel)
  • kimiru teie (kaks)
  • gida meie (mina teiega)
  • kamai meie (mina ja teised)
  • kimiu teie (mitmus)
  • kera nemad

Nimisõnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmuse märkimiseks lisatakse nimisõna ette ira.

  • manu - lind
  • ira manu - linnud

Tegusõna on võimalik muuta nimisõnaks lisades sufiksi -ana.

  • bwalo - kaklema
  • bwaloana - kaklus

Kuuluvus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuluvust näitab omistusliide ehk possesiivsufiks.

  • iha - nimi
  • ihaku - minu nimi
  • ihamwa - sinu nimi
  • ihana - tema nimi
  • ihan ratahigi - pealiku nimi

Kuuluvuse määramiseks kasutatakse ka eesliiteid.

  • no- üldist kuuluvust näitav (NOnggu tanga - minu korv)
  • bila- asjade jaoks, mille eest tuleb hoolitseda; viljasaak, kariloomad. (BILAda boe - meie siga)
  • ga- söödavad toidud (GAm bweta - sinu taro)
  • ma- see, mis on joodav (MAra wai - nende vesi)

Väljendeid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Head päeva - Rantavuha / Rani
  • Head õhtut - Bontavuha / Bongi
  • Kuidas läheb? - Kun hanigi?
  • Suur tänu - Tabeana
  • Kas tõesti? - Mwasigi?
  • Jah - Ue
  • Ei - Sigai
  • Mis su nimi on? - Ihamwa be ihei?
  • Mu nimi on... - Ihaku be...
  • Ma olen pärit... - Inau ata... / Inau nin...
  • Kuhu sa lähed? - Go men van hala behe?
  • Kust sa pärit oled? - Gon mai hala behe?
  • Tule siia! - Mai teti!
  • Mine ära! - Van dagai!
  • Mulle meeldiks... - Nam doron...
  • Ta räägib meie keelt! - Mwa av la nonda!
  • Kuidas palun? - Hanigi?
  • Ma ei tea - Nam lenga

[3]

Arvsõnad

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. tea/gaituvwa
  2. (gai)rua
  3. (gai)tolu
  4. (gai)vasi
  5. (gai)lima
  6. (gai)ono
  7. (gai)bitu
  8. (gai)vwelu
  9. (gai)sivo
  10. hangvulu

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ http://www.ethnologue.com/language/lml
  2. ↑ 2,0 2,1 http://www.eki.ee/knab/lgv/aneeu.htm#98005011
  3. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2012. Vaadatud 25. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)