Hargmaisus ehk transnatsionaalsus tähendab emigreerumisel piiriüleste sidemete säilitamist oma päritolumaaga.[1]
Basch (2010) on öelnud, et hargmaisus on protsess, mille käigus migrandid arendavad ja säilitavad "mitmeharulised perekondlikud, majanduslikud, usulised ja poliitilised piiriülesed suhted, ühendades niiviisi oma kodumaa ja asukohamaa."[2] Faist (2010) on sõnastanud transnatsionaalsuse kui "migrantide kestva sideme hoidmise mõlema riigiga mitte ainult elukohamaa kommuunidega liitudes, vaid ka riigipiire ületavate võrgustike, gruppide ja organisatsioonidega ühinedes."[3] Portes (1997) on nimetanud hargmaiseteks inimesi, "kellel on kaks elu: nad räägivad kahte keelt, nad tunnevad seotust mõlemas kultuuriruumis, neil on kaks kodu ja nad hoiavad majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid mõlema riigiga."[4]
Hargmaisete tegevuste hulka kuuluvad näiteks raha ülekanded ühest riigist teise, tihedad suhted lähedase pere ja sõpradega, kodumaiste ajakirjade lugemine, mõne kodumaise organisatsiooni liikmeks olemine, sagedane reisimine mõlema riigi vahel ja mitmes riigis kodu ülalpidamine.[1]
Mõiste "hargmaised migrandid" võeti kasutusele 1990. aastate alguses ja seda võib pidada uueks vaatenurgaks migratsiooni uurimisel.[5] Kui varem põhinesid immigratsiooniuuringud pigem sellel, kuidas inimesed end uue kodumaaga sidusid, siis sellest ajast peale on hargmaisus samuti nii migratsiooni kui ka muude piiriüleste tegevustega kaasnev nähtus.[3][6]
Mitmed uurijad (Levitt, Vertovec jt) on hargmaisuse jaganud majanduslikku, poliitilisse ja soltsiaalkultuurilisse valdkonda. Janine Dahinden (2010) on hargmaisuse liigitanud mobiilseks ja lokaaseks, analüüsides ühelt poolt inimeste liikumist kahe riigi vahel ja teiselt poolt majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset seotust päritolumaa ja elukohamaaga.[3]
Transnatsionaalsust on peetud lähedaseks mõisteks diasporaaga, kuid erinevalt diasporaast hõlmab hargmaisus riigipiire ülevataid tegevusi, samas kui diasporaa tähendab enamusrahva hulgas tekkinud ühise päritoluga sotsiaalset vähemust või kommuuni.[7] Terminid on sarnased, kuna mõlemad on seotud tegevustega, mis jäävad ühe riigi piiridest väljapoole. Diasporaa on usulistel või rahvuslikel põhjustel tekkinud grupp inimestest, kes elavad oma kodumaast eemal. Hargmaisus aga tähendab, et migrandid hoiavad püsivaid sidemeid ka kodumaaga, kasutades selleks riikidevahelisi organisatsioone ja ettevõtteid.[3]
Diasporaa on väga vana mõiste, mis viitas alguses juutidest, armeenlastest ja palestiinlastest tekkinud gruppidele. Transnatsionaalsuse mõiste kujunes koos informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia levikuga, kui inimestel oli tekkinud uudne võimalus emigreerudes kodumaaga kontakt säilitada. Seetõttu hakati ka uuringutes tähelepanu pöörama riigipiire ületavatele eri valdkondade protsessidele ja tegevustele.[3]
Kõige põhjalikumalt uuritud ja järjest kasvav valdkond on majanduslik hargmaisus, mis tähendab kapitali ja kauba liikumist mitme riigi vahel.[8] Samasse valdkonda kuulub ka tööjõu liikumine, mis tähendab, et kodu ja pere on ühes riigis, kuid töötatakse välismaal. Migratsiooniga seotud kapitali liikumine hõlmab reisi- ja viisakulutusi, raha ning toodete üleviimist teise riiki ja teenitud kapitali kasutamist väljaspool seda riiki, kus see teeniti.[9]
Majanduslik hargmaisus sai alguse globaliseerumisest, kui kaubavedu muutus märgatavalt odavamaks ja interneti teel suhtlemine lihtsamaks. Seetõttu on tänapäevaks kujunenud ka palju hargmaiseid ettevõtteid, mis on viinud oma firma erinevatele turgudele ja tegutsevad paljudes riikides.[10] Suurimad neist on üle 90% oma ettevõtetest rajanud kodumaast väljapoole.[11]
Eesti majandusliku hargmaisuse näiteks võib tuua meeste pendeltöö Eesti ja Soome vahel. Parema palgatasemega välisriiki töölemineku eesmärgiks on sissetulekut kasutada Eestis ja tagada seeläbi oma perekonnale parem elatustase. Ajutiselt kõrgema sissetuleku teenimine võib olla ajendatud ka plaanist koguda raha ettevõtlusega tegelemise algkapitaliks või Eestisse uue kodu rajamiseks.[12]
Poliitiliseks hargmaisuseks saab pidada iga tegevust, mille emigreerunud inimene viib läbi oma kodumaa poliitika mõjutamiseks, sealhulgas erakondi ja poliitikuid rahalistelt toetades või valimistel nende poolt hääletades. Välismaal elades või töötades võivad inimesed endiselt kuuluda ka kodumaa organisatsioonidesse ja erakondadesse või mõjutada oma kodumaa poliitikat lähedastega suheldes ja neid suunates. Kuigi sotsiaalne hargmaisus ei ole alati poliitilise tagamõttega, võivad uued vaated ja mõjutused lähedasteni jõuda ka siis, kui migrant kodumaad külastab või sinna jäädavalt naaseb.[13]
Migrantide pikaajalisem mõju kodumaa poliitikale tuleneb sellest, kui erinevad on kodumaa ja elukohamaa poliitilised struktuurid, millised on nende enda vaated ja kui kaua on välismaal elatud. Sageli on migrandid pärit halvema elatustasemega riigist ning töötades kodumaast eemal, näevad nad uusi võimalusi riigi korraldamiseks. See muudab nad poliitiliselt aktiivsemaks ning ajendab propageerima demokraatiat ja inimõigusi ka kodumaal.[13]
Samas on leitud, et paljudel juhtudel ei hooli migrandid enam päritolumaa ega elukohamaa poliitikast. Näiteks on Ewa Morawska (2001) uurimusest selgunud, et Ida-Euroopast pärit migrantidel oli vähetähtis roll juurutamaks demokraatiat endistes kommunistlikes Nõukogude Liidu riikides.[13]
Väliseestlased saavad olla poliitiliselt hargmaised võttes osa näiteks e-hääletustest. See annab võimaluse eesti poliitikasse oma panus anda ka mujal riigis elavatel ja töötavatel eestlastel.[14]
Soltsiaalkultuuriline hargmaisus hõlmab ideede liikumist ja sotsiaalset kapitali.[8] See kujutab endast ühendust migrantide kommuuni ning kodukoha inimeste vahel. Sinna hulka kuuluvad omavaheline suhtlus, üksteise abistamine ning ühiste kultuuriliste tavade järgi elamine, mis aitavad migrandil hoida kuuluvustunnet ilma lähedal viibimata.
Välismaal elades hoiavad inimesed suhteid oma pere ja lähedaste sõpradega. Samuti jäädakse kodumaaga seotuks igapäevaseid tehinguid ja toimetusi tehes. Lisaks sellele loovad välismaal elavad ühist päritolu inimesed uusi ettevõtteid, mis aitavad ühtsustunnet säilitada läbi rahvuse, religiooni või kodumaa. Sellised tegevused aitavad immigrantidel hoida tunnet, et kuigi viibivad kaugel, osalevad endiselt ka kodumaal toimuvas.[6]
Hargmaisuse põhjuseks võib pidada tehnoloogia ja meedia kiiret arengut, millest on saanud alguse globaliseerumine ja mis annab võimaluse igal pool maailmas kodumaaga suhtlus säilitada. Arenenud mobiilsus on loonud hõlpsa võimaluse riikide vahel liikuda ning samuti on kasvanud interneti kättesaadavus, mis võimaldab teiste inimestega sidet pidada ilma füüsiliselt kohal viibimata.[1] Järjest uuenevad informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid aitavad inimestel üksteisega sidemeid hoida ja mõlema riigiga seotuks jäämine muutub järjest lihtsamaks.[5] IKT vahendid annavad ühise religiooni, rahvuse või päritolu kaudu seotud inimestele võimaluse oma sotsiaalset ruumi laiendada, mistõttu kasvab nende identiteeditunne enda ja mõne koha vahel. Samuti hoitakse välismaal elavate pereliikmetega igapäevast sidet, tänu millele on pereprobleemid jäänud harvem esinevaks.[6][8][15]
Migratsioonil on tänapäeval oluline roll riikidevahelise rahvaaru mõjutamises. 2013. aastal oli maailmas 231,5 miljonit migranti,[16] mis moodustab 3,3% kogu maailma elanikkonnast. Kuna kodmaalt lahkumine on saanud juba levinud tavaks, ei võeta globaliseerunud ühiskonnas emigreerudes alati enam omaks uue kodumaa tavasid ja kombeid ega püüta ennast kohalikega samastada, vaid tuuakse kaasa oma kultuur.[1]
Hargmaisus on andnud inimestele rohkem võimalusi oma elu kujundamiseks uues riigis, sest jääb nende enda otsustada, kui palju end selle maaga siduda ja millist riiki koduks pidada. Hollandis läbi viidud uuring on näidanud, et migrandid, kes keskenduvad pigem kodustega suhtlemisele ja külastavad neid sageli, ei arenda kohalikega lähedasi suhteid. Samas leiti, et hollandlastega tekivad lähedasemal sidemed neil, kes on seotud majandusliku hargmaisusega.[1]
Globaliseerunud ühiskonnas ollakse avatud uusi vaateid ja harjumusi omaks võtma. Kasvava immigratsiooni ja hargmaisuse tõttu hakkavad väljakujunenud kultuurid nõrgenema ja toimub akulturatsioon, mis tähendab, et eri kultuuridest pärit inimeste pideva suhtluse tulemusena kultuurid segunevad.[1] Migrandid mõjutavad uut elukohta oma päritolumaa omadustega ning vana kodumaa on samuti mõjutatud sissetoodud omadustest. Akulturatsiooni tõttu on teistest kultuuridest üle võetud näiteks toitumisharjumusi, riietumisstiile ja keelelisi elemente.[5][17]