Harilik hiibapuu

Harilik hiibapuu
Hiibapuud Jaapanis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Küpressilised Cupressaceae Rich. ex Bartl., nom. cons.
Perekond	Hiibapuu
Liik	Harilik hiibapuu
Binaarne nimetus
Thujopsis dolabrata

Harilik hiibapuu (Thujopsis dolabrata) on küpressiliste sugukonda (Cupressaceae) hiibapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuuliik. Ta on ainus oma perekonnas esinev liik.

Nimi

Thujopsis tuleneb ladina keelest, kus thuja tähendab elupuud ja opsis on tõlgitult 'sarnane', kuna ta on lähedane elupuu perekonna (Thuja) esindajatega. Dolabrata on tõlkes 'tahumatult kujundatud'.^[1]

Levila ja kasvukoht

Harilik hiibapuu kasvab Jaapanis riigi kesk- ja lõunaosas^[1] mägedevahelistes orgudes, eelistades niiskemaid muldasid ja suurema õhuniiskusega paiku.^[1][2] Liigi esindajaid on leitud kasvamas kuni 3000 m^[1][3] kõrguselt, kuid enamasti kasvab 400–1800 m^[4] kõrgusel merelise kliimaga aladel.^[4] Hiibapuu on kodumaal looduskaitse all.^[4] Kasvab kodumaal 25–30 (40) m^[5], meil 2–4 m kõrguseks.

Botaanilised tunnused

Harilik hiibapuu on ühekojaline, õhukese koorega, halli või punakas pruuni tüvega igihaljas puu.^[6] Tavaliselt 25–30 m^[7] kõrgune aeglasekasvuline puu, harvem ka madal põõsas. Võra on tihti püramiidse kujuga, laiuv, maani ulatuv ja püstiste okstega.^[8][3][6] Võrsed on noorelt helerohelised, lamedad ja laiad, vanemalt ümarate tumepruunide soomustega.^[1][5][6] Okkad on umbes 5 mm pikkused, laiad, soomusjad, pealt tumerohelised, alt hõbevalged.^[1][3][6] Pungad on helepruunid, kujult ovaalsed, ümbritsetud külgsoomustega.^[1]

Käbid on väikesed, püstised, ovaalsed, laimunajad või piklikümarad, umbes 1–2 cm x 0,6–1 cm.^[1][7][6] Kasvades on sinakashallid ja valmides pruunid, 6–10 teravatipulise ja tagasipöördunud soomusega. Käbid valmivad sama aasta sügisel ja seemned varisevad kohe.^[2] Seemned on kahe väikese külgmise lennutiivaga, 4–5 mm pikk ja 3–3,5 mm lai.^[6]

• 
  Võrsed alt- ja pealtvaates
• 
  Võrsed soomustega
• 
  Koor
• 
  Sort 'Nana'
• 
  Sort 'Variegata*
• 
  Ilupuuna

Kasutus

Kodumaal kasutatakse hariliku hiibapuu puitu^[9][4], mis on kerge ja vastupidav kõdunemisele.^[4] Puidust valmistatakse mööblit, samuti kasutatakse puitu sildade ja majade ehitamisel ning ka käsitöös. Mujal maailmas on ta kasutusel ilupuuna^[4][5], hinnatakse püramiidselt laiuvat võra. Talub väga hästi varju^[6], mistõttu on leidnud meil koha haljastuses alusrinde põõsana.^[1] Kasutatakse väiksemates aedades ilupõõsana, tihti poolvarjulistes paikades.^[9]

Eestis

Eestis kasvab ta enamasti põõsana, mis on 2–4 m kõrge ja umbes 1,5 m lai. Eestis vilju ei anna, mistõttu paljundamine käib vegetatiivselt^[1]. Eesti suurim hiibapuu kasvab Viimsis Linda Pahk’i erakollektsioonis. See puu on 6,3m kõrgune. (mõõdetud 16.06.2024).

Tuntuimad sordid on `Variegata`, mis on kujult püramiidjas, kuni 3 m kõrguse ja 1,5 m laiuse võraga puu, ning `Nana`, mis on aeglasekasvuline, 60 cm kõrgune ja 1,5 m laiune põõsas.^[1]

Viited

1. https://web.archive.org/web/20170208033342/https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/313 Kasutatud 02.02.2017
2. https://web.archive.org/web/20160624101114/http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/hiibapuu.html Kasutatud 02.02.2017
3. http://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx?taxonid=254017&isprofile=0& Kasutatud 02.02.2017
4. http://www.iucnredlist.org/details/42265/0 Kasutatud 03.02.2017
5. "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2016. Vaadatud 7. veebruar 2017.
6. http://www.conifers.org/cu/Thujopsis.php Kasutatud 02.02.2017
7. https://en.wikipedia.org/wiki/Thujopsis Kasutatud 01.02.2017
8. https://web.archive.org/web/20170208033653/http://www.calmia.ee/Taimed/igihaljad_puud/hiibapuu.htm Kasutatud 02.02.2017
9. https://web.archive.org/web/20160624101114/http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/hiibapuu.html 02.02.2017

Välislingid

• Harilik hiibapuu andmebaasis eElurikkus