Harilik kaksikkannus | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
Sugukond |
Mailaselised Scrophulariaceae |
Perekond |
Kaksikkannus Diascia |
Liik |
Harilik kaksikkannus |
Binaarne nimetus | |
Diascia barberae Hook.f. |
Harilik kaksikkannus (Diascia barberae) on mailaseliste sugukonda ja kaksikkannuste perekonda kuuluv õistaimeliik.
Taime nimetus pärineb vanakreeka keelest: δίς (dís – 'topelt') ja ἀσκός (askós – 'kott'). Nimi tuleneb sellest, et taimel on alumise huule tagaküljel kaks kannust.
Ta on osaliselt püstiste ja osaliselt rippuvate vartega üheaastane taim, mis haruneb rohkesti. Lehed on väikesed, ovaalse kujuga ja tumerohelised. Õie värvus on varieeruv: roosa, punane, oranž ja lillakas. Taime kõrgus 15–30 cm[1] laius 23–30 cm, õitseb juulist külmadeni. Taim pärineb Lõuna-Aafrikast.[2]
Taimele on soodsaks tingimuseks pikad päevad ehk tegemist on pikapäevataimega. Vajab päikselist ja sooja kasvukohta ning viljakat, kuid samas vett hästi läbilaskvat pinnast. Mulla pH peaks jääma vahemikku 6,0–6,5. Vajab kasvuperioodil regulaarset kastmist. Sobib kasvatamiseks lillepeenardes, lillekastides ja amplites nii üksikult kui ka kõrvuti teiste suvelilledega. Vihmasel ja külmal suvel võib õitsemine olla pigem tagasihoidlik.
Paljundatakse nii seemnete kui ka pistikutega. Seemned võib külvata otse aeda 1–2 nädalat enne viimast külma või kasvatada neid sisetingimustes 6–8 nädalat enne istutamist.[3] Tiheda taimestiku saab taimede kärpimisega, mida tehakse kahel korral. Taim ei talu liigniiskust ega ka liigset kuivust. Pikema õitsemise perioodi saavutamiseks tuleks seemned külvata juba veebruaris või märtsis, et taimed piisaval määral ette kasvatada. Parim idanemise temperatuur on 16–18 ºC.[2]
Tõsiseid haigusi taimel ei esine, kuid taimedele meeldiva niiskuse tõttu võivad taimi mõnevõrra kahjustada teod ja nälkjad, keda niiskus ligi meelitab.[4]