See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hassaniija keel | |
---|---|
Kõneldakse |
Mauritaania Nigeeria Alžeeria Liibüa Maroko Senegal Mali Lääne-Sahara |
Kokku kõnelejaid | 3 278 190 [1] |
Keelesugulus | Afroaasia keelkond [2] |
Keelekoodid | |
ISO 639-3 | mey |
Hassaniija keele levikuala |
Hassaniija keel on araabia keele murre, mis on Mauritaania araabiakeelsete elanike, enamasti beduiinide emakeel.
Hassaniija keelt kasutatakse harva lingua franca'na. Kirjakeelena kasutatakse araabia kirjakeelt või mõnd võõrkeelt, näiteks prantsuse keelt. Peale Mauritaania räägitakse hassaniija keelt veel Nigeris, Alžeerias, Liibüas, Marokos, Senegalis, Malis ja Lääne-Saharas.[1]
Hassaniija tähestik ladina kirjaviisis:
a e i u aa ii uu b t th j h kh d f dh r z s sh s d t dh gh v q g k l m n h w y
Peale ladina kirja on kasutusel ka araabia kiri.[1]
Isikulisi asesõnu on hassaniija keeles kümme:
Ainsus |
Mitmus |
|||
---|---|---|---|---|
mina | ānä | (ə)hnä, nəhnä | ||
sina | naissoost | (ə)nti, (ə)ntiyyä | (ə)ntūmāti | |
meessoost | (ə)ntä | (ə)ntūmä | ||
tema | naissoost | hiyyä, hiyä | hūmāti | |
meessoost | huwwa, hūwä | hūmä |
Näiteid hassaniija keele arvsõnadest: [3]
Üks | waahid |
Kaks | ethneyn |
Kolm | ethlaathe |
Neli | arbᶜa |
Viis | khamse |
Kuus | sitte |
Seitse | isebᶜa |
Kaheksa | ethmaanye |
Üheksa | tisᶜa |
Kümme | ᶜashra |
Afroaasia keelkonnale omaselt kasutatakse VSO sõnajärge. Hassaniija keeles esineb kaks dialekti, mille põhilised erinevused on foneetilised e häälikulised.
Tavaliselt langeb rõhk sõna viimasele silbile. Hassaniija keeles on esindatud kõik klassikalise araabia keele foneemid. Keeles on 33 konsonanti, mis omakorda jagunevad rõhulisteks ja mitte rõhulisteks. Täishäälikud jagunevad lühikesteks ja pikkadeks. Pikad vokaalid on samad, mis araabia keeles (a, i, u ) ning lühikesi vokaale on vaid üks rohkem (a, i, u, ə). [4]
Pikad | Lühikesed avatud silbid | Suletud silbid |
---|---|---|
/ī/ | /i/ | /ə/ |
/ū/ | /u/ | |
/ā/ | /a/ | /a/ |
velariseering | labiaalne | alveolaarne | prepalataalne | Postpalataalne | velaarne | farüngaalne | larüngaalne | |||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
klusiilid | – | b | d | dY | g | |||||
Helilised | + | b | d | |||||||
helitud | – | t | q | |||||||
frikatiivid | – | v | z | ž | g | h | h | |||
helilised | + | (y) | z | |||||||
helitud | + | s | ||||||||
nasaalne | – | m | n | n(y) | ||||||
nasaalne | + | m | (n) | |||||||
lateraalne | l | |||||||||
tremulant | r | |||||||||
poolvokaal | w | y |
Neli põhilist diftongi hassaniija keeles on /ay/, /aw/, /iy/ ja /uw/. [5]
Tulevikku väljendatakse muutumatu partikli lāhi abil (lāhi ngīs nwākšōṭ əš-šhaṛ əd-dāxəl – Ma lähen järgmisena Nouakchotti).[5]
Eitust väljendatakse fraasi mā abil, kui ka fraasil lā on kindlad kasutusalad: keelud, pärast silpe wə või u, halva soovi väljendamiseks (lā təbki! ‘ära nuta!’) (mā-ni xāyəv ‘ma ei karda’).[5]
Naissoo tunnus hassaniija keeles on sõna lõpus olev morfeem -a(t). [5]
Hassaniija kaks dialekti on Nemadi ja Imraugen. Nemadi dialekti räägitakse Ida-Mauritaanias, kus kõnelejateks on väikesearvulised hõimud. Neil on eri morfeemid sõnade koer, küttimine ja hobune jaoks.[1] Imraugeni dialekti räägivad paarsada kalastusega tegelevat hõimu. Imraugeni keele noorem põlvkond räägib aina enam puhast hassaniija keelt. [6]
Tere Hommikust! – Ish haal is-sbaah[7]
Kust Sa pärit oled? – Nte min mneyn?[7]
Näeme homme! – lle is-subh[7]
Kuhu Sa lähed? – Nte ish gaayes? [7]
Hassaniija keeles on võimalik kuulata ka piiblilugusid[8].
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)