| Hatsa keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Tansaania |
| Piirkonnad | Eyashi järv, Shinyanga piirkond, Singida piirkond, Manyara piirkond, Iramba rajoon |
| Kokku kõnelejaid | 1000[1] |
| Keelesugulus | isolaatkeel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | hts |
Hatsa keel on isolaatkeel, mida räägitakse peamiselt Ida-Aafrikas Tansaanias Eyashi järve lähistel ning samuti Singida, Shinyanga ja Manyara piirkonna ning Iramba ja Masawa rajooni ümbruses.[1]
Seda keelt kõnelevad hatsad (umbes 800 inimest), kuid kõnelejaskonna vähenemise tõttu on see hakanud hääbuma ning oma tähtsust suhtluskeelena kaotama. Sellegipoolest peetakse keelt elujõuliseks, mis võib tuleneda põliskõnelejate pikaajalistest traditsioonidest ja kommetest, mida sealses piirkonnas tugevalt väärtustatakse.[2]
Hatsa keelt on peetud ka khoisani keelkonda kuuluvaks ning sandave keelt sellega lähedases suguluses olevaks,[3] kuigi hatsa keelel on palju erinevusi teistest khoisani keeltest ning selle kõnelejad on teiste khoisani keelte kõnelejatest geograafiliselt kaugel.[1]
Enne kokkupuudet suahiili keelega puudusid hatsa keelest arvsõnad peaaegu täielikult. Põlisarvsõnadeks olid itchâme 'üks' ja píhe 'kaks'. Sámaka 'kolm' on laenatud datooga keelest ning bóne 'neli', botáno 'viis' ja ikhúmi 'kümme' sukuma keelest. Áso 'palju' on mõeldud kasutamiseks, kui tegemist on viie või sellest suurema arvuga. Muudel puhkudel puudub igasugunegi teine süstemaatiline viis numbrite kasutamiseks ilma suahiili keeleta.
Täishäälikuid on hatsa keeles 5: [i], [e], [a], [o], [u]. Pikad vokaalid võivad esineda juhul, kui vokaalidevaheline [ɦ] jäetakse vahele. Suhteliselt harva esineb ka nasaliseeritud täishäälikuid. Enne glotaalseid nasaalimihäälikuid kõik täishäälikud nasaliseeruvad.[4]
Hatsa keel ei kuulu ametlikult toonikeelte hulka, kuigi selles võib täheldada tooniaktsenti, mistõttu puudub üksmeel selles, kas tegu on toonikeelega. On kolm tooni: tõusev, ühtlane ja langev. Toonidevahelisi piire on raske tõmmata, mistõttu keeleteadlased kahtlevad konkreetsete sõnade toonides. Praeguse süsteemi järgi jagatakse nimisõnad toonikombinatsioonide järgi 5 rühmaks: ÜÜÜ, ÜÜL, ÜTT, TÜL ja TÜT (T – tõusev, Ü – ühtlane ja L – langev).
| Labiaal | Dentaal | Alveolaar | Postalveolaar | Palataal | Velaar | Epiglotaal | Glotaal | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tsentraal | Lateraal | Tsentraal | Lateraal | Tsentraal | Lateraal | Tavaline | Labialiseeritud | ||||||
| Avulsiiv | Aspireeritud | /ᵏǀʰ/ ch | /ᵏǃʰ/ qh | /ᵏǁʰ/ xh | |||||||||
| Helitu klusiiv | ᵏǀ c | ᵏǃ q | ᵏǁ x | ||||||||||
| Nasaal | (/ᵑʘʷ ~ ᵑʘˀ/ mcw)1 |
ᵑǀ nc | ᵑǃ nq | ᵑǁ nx | |||||||||
| Glotaalne nasaal1 | ᵑǀˀ cc | ᵑǃˀ qq | ᵑǁˀ xx | ||||||||||
| Klusiil | Aspireeritud | /pʰ/ ph | /tʰ/ th | /kʰ/ kh | /kʷʰ/ kwh | ||||||||
| Peenendatud | /p/ p | /t/ t | /k/ k | /kʷ/ kw | /ʔ/ – | ||||||||
| Heliline | /b/ b | /d/ d | /ɡ/ g | /ɡʷ/ gw | |||||||||
| Ejektiiv (suruhäälik) | (/p/ʼ bb)2 | ||||||||||||
| Aspireeritud prenasaal | /mpʰ/ mp | /ntʰ/ nt | /ŋkʰ/ nk | ||||||||||
| Heliline prenasaal | /mb/ mb | /nd/ nd | /ŋɡ/ ng | /ŋɡʷ/ ngw | |||||||||
| Nasaal | /m/ m | /n/ n | /ɲ/ ny | /ŋ/ ng’ | /ŋʷ/ ng’w | ||||||||
| Afrikaat | Aspireeritud | /t͜sʰ/ tsh | /t͜ʃʰ/ tch | /c͜ʰ/ tlh | |||||||||
| Helitu klusiil | /t͜s/ ts | /t͜ʃ/ tc | /c͜/ tl | ||||||||||
| Heliline | /d͜z/ z | /d͜ʒ/ j | |||||||||||
| Ejektiiv (suruhäälik) | /t͜sʼ/ zz | /t͜ʃʼ/ jj | c͜ʼ dl3 | /k͜xʼ/ gg4 | /k͜xʷʼ/ ggw | ||||||||
| Aspireeritud nasaal | /nt͜sʰ/ nts | ||||||||||||
| Heliline nasaal | /nd͜z/ nz | /ɲd͜ʒ/ nj | |||||||||||
| Frikatiiv | /fʷ/ f | /s/ s | /ɬ/ sl | /ʃ/ sh | (/ʜ/ hh)6 | ||||||||
| Poolvokaal | /ɾ ~ l/ l5 | /j/ y | /w/ w | /ɦ ~ h/ h7 | |||||||||
1990ndatel läbi viidud uuringutes leiti hatsa keeles 3 peamist avulsiivi tüüpi, milleks olid dentaalne [ǀ], alveolopalataal-tsentraalne [!] ja lateraalne [ǁ]. Iga tüübiga saab moodustada veel 4 erinevat häälikut, mistõttu võib keeles leida ühtekokku 12 avulsiivi vormi. Neile võivad järgneda helitu suuhäälik [kǀ, k!, kǁ], heliline nasaal [ŋǀ, ŋ!, ŋǁ] ja helitu nasaalhäälik koos glotaalse kõlaga [ŋ°ǀ', ŋ°!', ŋ°ǁ'].[5]
Nimisõnadel on kindel grammatiline sugu koos ainsuse või mitmuse tunnusega, mida väljendatakse erinevate sufiksite abil.
| sg. | pl | |
|---|---|---|
| mask | -bii | |
| fem | -ko | -bee |
Grammatilise soo märkimine on muutunud metafooriliseks, mis avaldub kombes kõik maskuliinsed sõnad feminiinseks muuta, kui objekt on märgatavalt ümmargune. Sama kehtib ka feminiinsete sõnade muutmises maskuliinseteks, kui kõne all olev objekt on märkimisväärselt kõhn. Selline soo määramine eristab isegi marjapuud (f) nende marjadest (m). Nimisõnad, mis väljendavad massi, omandavad mitmuse tunnuse, nagu näiteks atibii 'vesi'. Hatsa keeles on kujunenud tava, mille kohaselt on peaaegu kõik aega väljendavad nimisõnad meessoost, samal ajal kui suunda kirjeldavad nimisõnad on enamasti naissoost.
Surnud loomade nimetamine järgib aga teistsugust reeglit. Surnud sebra mainimiseks kasutatakse hantahee tuletist hantahii. Need sõnatuletised ei ole nimi- vaid tegusõnad käskivas kõneviisis. Hatsa keel kasutab VSO sõnajärge, kuigi VOS ning SVO on samuti väga sagedased.
Personaalsed ja demonstratiivsed asesõnad:
| mask sg | fem sg | fem pl | mask pl | |
|---|---|---|---|---|
| 1. eksklusiiv | ono | onoko | ôbee | ûbii |
| 1. inklusiiv | onebee | unibii | ||
| 2. isik | the | theko | ethebee | ithibii |
| 3. lähedane | hama | hako | habee | habii |
| 3. tuntud | bami | bôko | bee | bii |
| 3. kauge | naha | nâko | nâbee | nâbii |
| 3. nähtamatu | himiggê | himiggîko | himiggêbee | himiggîbii |
Lisaks tabelis mainitud asesõnadele eksisteerivad veel mõned koos nendele omaste liitsõnadega. Määrsõnu moodustatakse 3. isiku vormidest, kui lisada neile lokatiivi käände tunnus –na: hamana 'siin', habeena 'seal', nana 'seal kaugemal', himiggêna 'seal taga'.
Hatsa keeles võib leida mitmeid abitegusõnu: verbidele järgnevad ka- ja ya-'seejärel', akhwa- väljendab eitust ning subjunktiivi i-. Abitegusõnad varieeruvad ning võivad moodustada ebaregulaarsete tegusõnadega uusi vorme. Verbid jagunevad ernevate toonikombinatsiooni järgi 4 rühma (LT, TL, TT, LL).
| Eelnev/ Olevik |
Järgnev/ Minevik |
Potentsiaalne konditsionaal |
Veridikaalne konditsionaal |
Imeratiiv/ hortatiiv |
subjunktiiv | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1. sg | -ˆta | -naa | -nee | -nikwi | -na | |
| 1. eksklusiiv | -ota | -aa | -ee | -ukwi | -ya | |
| 1. inklusiiv | -bita | -baa | -bee | -bikwi | (use 2pl) | -ba |
| 2. sg | -tita ~ -hita | -taa | -tee | -tikwi | -V | -ta |
| 2. f.pl | -(he)têta | -(he)tea | -hetee | -ˆtîkwi | -(ˆ)te | |
| 2. m.pl | -(hi)tîta | -(hi)tia | -hitii | -(ˆ)si | ||
| 3. m.sg | -heya | -hamo | -heso | -kwiso | -ka | -so |
| 3. f.sg | -hako | -hakwa | -heko | -kwiko | -kota | -ko |
| 3. f.pl | -hephee | -hame | -hese | -kwise | -keta | -se |
| 3. m.pl | -hiphii | -hami | -hisi | -kwisi | -kitcha | -si |
Verbidele võivad liituda kahte sorti sufiksied, et kindlaks määrata otsesene (OO) ja kaudne (KO) objekt. KO-sufikseid kasutatakse ka omanduse näitamiseks (mako-kwa 'minu pott', Mako-ha-kwa 'See on minu pott'). Esimeses näites viitab –kwa liide omamisele ning teises näidatakse –ha liitega 3. isiku meessugu, sest mako on meessoost sõna.
| ainsus | mitmus | |||
|---|---|---|---|---|
| OO | KO | OO | KO | |
| 1. eksklusiiv | -kwa | -hoba | -ya | |
| 1. inklusiiv | -hona ~ -yona | |||
| 2. mask | -hena | -hina | ||
| 2. fem | -na | |||
| 3. mask | -ha ~ -ya ~ -na | -ma | -hitcha | |
| 3. fem | -ta | -sa | -heta | |
Mõlemad sufiksid võivad sõnas samal ajal esineda ainult siis, kui sõnale on juba liidetud OO-sufiks, mis on 3. isikus. Lauses hanta-hi-kwa-te (ma sain sebra) viitab –hi liide sebrale kui objektile (3, isiku feminiinses singularis), kellele tegevus on suunatud (OO), samal ajal, kui –kwa liide märgib tegijat (1. isiku singularis), kes sebra kätte sai. –te liide näitab käskivat kõneviisi. Kuna sebra on väljendatud eelpool mainitud lauses triumfaalset nimetusega, võib ta omandada ka teistsuguse sufiksi, mida tabelis pole kirjas.
Hatsa keel on saanud teatud tähelepanu tosinkonna „võidutseva“ nimetuse eest, mida omistatakse surnud loomadele, et teavitada teisi nende kättesaamisest. Triumfaalsed nimetused on käskiva kõneviisi ainsuses:
| Loom | Üldnimetus | Triumfaalne nimetus |
|---|---|---|
| sebra | dóngoko | hantáhii |
| kaelkirjak | zzókwanako | háwahii |
| pühvel | naggomako | tíslii |
| leopard | nqé, tcánjahi | henqéhee |
| lõvi | séseme | hubúhee |
| kanna | khómatiko | hubúhii |
| aafrika antiloop | p(h)óphoko | dlunkúhii |
Hatsa keeles puudub kirjasüsteem ning seda kantakse peamiselt suulisel teel edasi.[1]
{{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend); eiran teksti "journal" (juhend){{cite book}}: puuduv või tühi pealkiri: |title= (juhend)