Heiligenblut am Großglockner
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2021) |
| Heiligenblut am Großglockner | |
|---|---|
 Vaade Püha Vicente kirikule ja Grossglockneri massiivile | |
 | |
Pindala: 194 km²  | |
|
Elanikke: 1020 (1.01.2018)[1] | |
|
| |
| Koordinaadid: 47° 2′ N, 12° 50′ E | |
 Asend Spittal an der Drau ringkonnas | |
  |
Heiligenblut am Großglockner (sloveeni: Sveta Kri, tähendusega Püha veri) on vald Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Kärnteni loodeservas ning Ida-Tirooli ja Salzburgi liidumaaga külgnev Heiligenblut asub Kesk-Ida-Alpide Kõrg-Tauerni mäestiku kõrgorus. See asub Austria kõrgeima mäe Großglockneri ja Pasterze liustiku jalamil. Naabruses asuvad mäetipud on Johannisberg ja Fuscherkarkopf põhjas, mõlemad osa Alpide peaahelikust, mis tähistab Kärnteni-Salzburgi piiri. Vallaosad on Apriach, Rojach ja Zlapp und Hof.
Vald on ka maalilise Grossglockneri kõrgalpi maantee Bruckini Salzburgi liidumaal, endise Hochtori kuru, tänase B107-maantee jätku Lienzist Ida-Tiroolis lõunapoolne alguspunkt. Lähedalasuvate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Heiligenbluti-Roßbachi-Scharecki trosstee 2606 m kõrgusele, vabaõhumuuseum, Stockmühleni veskid Apriachis koos 9 rennveskiga, Kachelsee järv läänes, Möll, Gößnitzi ja Leiteri kosed, Margaritzeni veehoidla ja Sandersee järv.
Lähedalasuva raudteetunneli ehitamine Fleißalmi mägipiirkonda 1798 m kõrgusele on Euroopas ainulaadne. 1,6 km pikkune tunnel on suviti veega täidetud, kuid toimib talviti raudteetunnelina Fleißalmi talispordipiirkonda.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Kabelit Heiligenblutis Kärnteni hertsogkonnas on esmamainitud 1271. aastal, see sisaldab Jeesuse vere reliikviat. Legendi järgi viis 914. aastal Konstantinoopoli Hagia Sophiast sinna püha vere kolbi, mida tänapäeval hoitakse sakramendimajas, taanlasest rüütel Briccius, kes oli olnud keiser Konstantinos VII teenistuses. Teel üle Alpide koju mattus ta lumelaviini alla ja surma palge ees peitis ta reliikvia oma sääre lahtisesse haava. Hiljem leidsid kohalikud talupojad tema surnukeha kohast, kus kolm nisupead läbi lume murdsid – nagu on kujutatud Heiligenbluti vapil.
Pühale Vicentele pühitsetud gooti stiilis palverännukirik koos silmatorkava tornikiivriga ehitati aastatel 1460–1491. Kirikus asub ka hilisgooti stiilis tiibadega altarimaal 1520. aastast ning krüpt ja haud Bricciuse maiste jäänustega.
Alpi rändkarjakasvatus, samuti kullakaevandamine antiikajast keskajani; Heiligenblut oli peatus ratsarajal ja hiljem Rooma teel, mis viis Hochtori kurule ja üle Alpide, tõenäoliselt kasutusel juba Hallstatti kultuuri ajal, mis jätkus hilispronksiajal. 1834. aastal ehitas Johann von Österreich kuru alla esimese mägihüti ja 1875. aastast ehitati sissesõidutee. Großglockneri maantee avamine 1935. aastal edendas otsustavalt Heiligenbluti kui turismi- ja alpinismikuurordi majandust.
Sõpruslinnad
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.