Heinrich Raspe Tüüringist (1204 – 16. veebruar 1247) oli Tüüringi maakrahv (Heinrich IV) alates 1231 ja Saksa vastukuningas alates 1246 kuni surmani.
Heinrich oli esialgu oma alaealise nõo Hermann II asevalitseja, kuid 1231 kukutas ta tolle ning kuulutas end maakrahviks. Seejärel õnnestus tal 1242. aastal saada koos Böömimaa kuninga Vaclav I-ga Saksa-Rooma keiser (1220–1250) Friedrich II alaealise poja, Saksa kuninga (1250–1254) Konrad IV asevalitsejaks.
1245. aastal läks ta aga peale Friedrichi kirikuvande alla panekut üle paavsti poolele ning valiti 1246 vastukuningaks. Ta võitis sama aasta augustis Nidda lahingus Konradit, kuid haigestus ja suri ootamatult vaid 6 kuud hiljem.
Tema pärandit nõudsid nii Wettinist Meißeni markkrahv Heinrich III (Tüüringi Judithi poeg) kui ka Brabanti hertsoginna Sophie (maakrahv Ludwig IV tütar) - see konflikt viis Tüüringi pärilussõjani.